Inimesed näevad tihti enda ümber kannatusi, surma või ebaõiglust ning tunnevad samas kohe tungivat vajadust selle heaks midagi teha või viia ellu mingeid muutusi, et selliseid koledusi enam poleks. Samas on väga keeruline välja mõelda, mida siis täpselt teha tuleks ja kust otsast alustada.

Millist üksust tuleks toetada, kuhu annetada, milline karjäär valida, et maailma üldine heaolu veidigi paraneks? Efektiivse altruismi seisukohalt tuleks need otsused väga täpselt läbi mõelda, vastasel juhul on tegemist oma raha ja aja raiskamisega. Kui valida annetus- ja karjäärisuund aga läbimõeldult ja kaalutletult, võib sellega avaldada maailmale väga palju positiivset mõju.

Võimalused

Meil kõigil on hea tegemiseks väga palju võimalusi. Ka maailma ajaloos kohtab hulganisti näiteid nendest inimestest, kes on suurele hulgale inimestele head mõju avaldanud ja positiivseid muutusi kaasa toonud. Näiteks Irena Sendler päästis Holokaustist 2500 last ja Stanislav Petrov hoidis ära tuumasõja, eirates ülemuste käske ja jäädes pingelises olukorras rahulikuks. Loomulikult võib öelda, et need inimesed olid lihtsalt õigel ajal õiges kohas, kuid tänapäeval võib meil kõigil olla suur positiivne mõju inimelude päästmiseks. Selleks on vaja oma tegusid kaaluda ja läbi mõelda. Siin mõned näited:

  • Rahaliselt! Artikli autori sõnul läheb sul globaalses mastaabis rahaliselt väga hästi, kui saad praegu seda artiklit lugeda. Kui saaksid annetada kasvõi 10% oma igakuisest sissetulekust näiteks asutusele Against Malaria Foundation, päästaksid sellega oma elu jooksul mitmeid inimelusid.
  • Aita inimesi oma ajaga! Lincoln Quirk rajas efektiivsest altruismist inspireerituna ettevõtte, mis aitas parandada vaesematesse riikidesse rahalist toetust.

Heategu võib ka luhta minna: veepumba näide

Paljudesse Aafrika riikidesse paigutati 2000. aastatel heategevuslikul eesmärgil veepumbad, mis nägid välja nagu laste karussellid. Eesmärk oli parandada vee kättesaadavust maapõuest, tehes seda mängulises võtmes. Kui lapsed mängisid ja keerutasid, ajas pump samal ajal maapõuest vett ülespoole. Vesi kogunes spetsiaalsesse kanistrisse, mida katsid reklaamid või muud teatised/sponsorkleepsud. See oli suhteliselt kuluefektiivne leiutis. Miks seda üldse vaja oli? Sest selgus, et paljud naised pidid tooma vett mitmete kilomeetrite kauguselt, ning selles nähti probleemi, mida asuti hoolega lahendama.

Ettevõtted ja kuulsused (Jay-Z, Beyonce jt) üle maailma sattusid sellest pumbaideest vaimustusse ning investeerisid suuri summasid, et selliseid pumpasid saaks luua üle Aafrika mandri.

Reaalsuses kukkus Playpump aga läbi. Tavaolukorras keerlevad sellised karussellid lihtsasti ja lapsed saavad hoo tegemisega ise hakkama. Kuid veesurve muutis keerlemise väga raskeks, lõbust sai hoopis ränk töörügamine, et vesi kätte saada.

Vahel ei saanud lapsed isegi kooli minna, sest pidid karusselli keerutama ja külale vett pumpama. Ka vanemad naised pandi rakkesse, kuigi ülesanne oli väga koormav. Piisava veevaru kättesaamiseks oleks tulnud karusselli keerutada 27 h päevas.

Ehkki vesi saadi kätte n-ö kuluefektiivselt, oli masinavärgi installeerimine siiski väga kallis ettevõtmine (14000 dollarit). Tavaline pump maksis selle kõrval 4.5 korda vähem (umbes 3000 dollarit). Pumbanäide pole ainus luhtaläinud heategu, sarnaseid möödapanekuid on olnud palju.

Mida tähendab heategevuses kaalutletud otsus?

Suuremas osas eluvaldkondades tehakse kaalutletud otsuseid (enne investeerimist uurime turgu, elektroonikat ostes analüüsime alternatiive jne), kuid mis puudutab heategevust, siis selles vallas justkui standardid kaovad. Inimesed on nõus andma oma raha kasvõi sellele, kes tänaval neile läheneb ja räägib midagi heategevast projektist, kuid asja sisusse tihti ei süüvita.

Kindlustamaks seda, et meie annetus on tõepoolest asjalik ja kasutoov, tuleks omavahel võrrelda tehtud kulu ja saadud kasu. Oprah rajas Lõuna-Aafrika naistele 40 miljoni dollari eest kooli, et nad saaksid õppida, kuid tegelikkuses saaks Angola lähedale ehitada kõigest 30 000 dollari eest kooli. Selle näite järgi saaks isegi grupp organiseeritud koolilapsi koolimaja jaoks annetusi kogudes avaldada ühiskonnale sama suurt mõju kui Oprah oma hiiglasliku finantseeringuga. Sama raha eest oleks Oprah saanud rajada tuhat kooli.

Mida eelnevast näitest õppida? Meil kõigil on alati võimalus annetusi tehes mõelda hoolikalt läbi, kuhu see raha läheb ja millist kasu see kokkuvõttes toob. Võime mõelda, kas oma aja panustamine mingisse projekti oleks hoopis parem kui ühekordse annetuse tegemine jne. Erinevate heategude võrdlemine on küll emotsionaalselt ja praktiliselt keeruline ülesanne, kuid see on siiski hädavajalik samm. Esimese sammuna võiks iga kord püüda oma heategu ära põhjendada.

Teksti allikas: https://www.effectivealtruism.org/articles/introduction-to-effective-altruism/