Ehkki meediapilt maailmas toimuvast võib sageli olla pigem negatiivne, on üldine heaolu tase siiski parem kui kunagi varem: inimeste eluiga on pikenenud ning väga paljudes riikides on turvaline elukeskkond. Näiteks alla vaesuspiiri elavate inimeste arv on aastast 1990 vähenenud poole võrra ning malaariast tingitud surmade arv on vähenenud aastast 2000 samuti poole võrra.

Aga ei saa märkamata jätta, et ligi miljard inimest peavad igapäevaselt toime tulema vähem kui kahe dollariga päevas, miljonid surevad alatoitumisse ning rikaste inimeste elustiil põhjustab tihti vaesemates riikides (tootmisest vms tingitud) probleeme. Lisaks peavad paljud loomad veetma oma elu ebainimlikes tingimustes, misjärel nad lihtsalt toiduks lähevad. Ka kliimamuutused, maavarade liigkasutamine ja tehnoloogia võivad tulevikus negatiivselt mõjutada miljonite inmeste heaolu.

Mõtle raamidest välja! Efektiivne altruist valib maailma heaolu parandamiseks valdkonna, kus on võimalik mõjutada korraga suurt hulka inimesi/loomi. Paljud valivad teema, millega nad kuidagi tuttavad on – kas näinud pealt, lugenud artikleid või kuulnud sõbra käest. Teised otsustavad aga valida valdkonna, mis on neile esialgu võõras, kuid võib peita endas suuri moraalseid probleeme ja panna maailma toimimist hoopis teistmoodi nägema. Näiteks William Wilberforce oli üks võtmetegelasi orjuse kaotamisel. Kui ta oleks selle asemel valinud mõne tuttavama probleemi või valdkonna, oleks maailm praegu võib-olla hullem koht elamiseks.

Igal aastal annetatakse väga suuri summasid: ainuüksi USAs annetati 2015. aastal 373 miljardit dollarit. Kuid suurem osa sellest rahast läks n-ö iga annetaja jaoks tuttavale valdkonnale (oma kommuunile), mis tegelikkuses ei mõjutanud nende elusid, kes maailmas kõige halvemini elavad. Näiteks ettevõtja Marc Benioff on annetanud San Francisco lastehaiglale enam kui 100 miljonit dollarit. Ent ilmselt ei päästnud haigla selle rahaga rohkemate laste elusid, sest USA tervishoiuteenuste kvaliteet on juba üks maailma parimaid. Sama annetus vaeses riigis oleks päästnud aga kindlasti tuhandeid elusid.

Samasugune näide muusikatööstuse ärimehe David Geffeni varamust: ta annetas 100 miljonit dollarit ooperiteatri ja muuseumi parandustöödeks, kuid selle rahaga ei päästnud ta konkreetselt ju kellegi elu. See oli pigem kosmeetiline annetus. Kahjuks järgivad enamus suuri annetajaid sama mustrit ning ainult 11% rikaste riikide annetustest jõuab vaesematesse piirkondadesse.

Efektiivne altruism toetab ideed, et efektiivsemad annetused tehakse justnimelt vaesematesse riikidesse, kus sellest on kõige suurem kasu. Või raha asemel tehtud ajaline panus oleks suunatud justnimelt sellele suunale, mis toob kokkuvõttes kasu vaesematesse riikidesse.

Kui sind vaevab ikkagi küsimus kuhu oma aega või raha panustada, siis lahendus võib peituda väikeses nõupidamises iseendaga: mõtle, miks sa tahad inimesi aidata! Kas sellepärast, et inimesi surmast päästa, vähendada nende kannatusi vms. Sealt võib tulla vastus ka sulle sobiva probleemiga tegelemiseks.

Organisatsioon Open Philantropy Project on analüüsinud erinevaid valdkondi, kuhu oleks kasulik panustada. Open Philantrophy Project nimekirjas on nii tervise ja arenguga seotud küsimusi kui ka selliseid kaasusi nagu teadustööd ja uuringud, farmiloomade heaolu, immigratsioonireform, bioturvalisus ja tehisintellekt.

Kui otsid valdkonda, kuhu siis ikkagi panustada, vaata lehte Givewell, kus on kirjas erinevad valdkonnad, mis kõige enam abistamist vajavad, ning organisatsioonid, mille kaudu on kõige efektiivsem annetusi teha.

Mida soovitavad efektiivsed altruistid teha, et maailma heaolu parandada:

  • anneta 10% on igakuisest sissetulekust;
  • anneta heategevusorganisatsioonile, millel on kõrge efektiivsus;
  • vali karjäär, mis aitab maailma heaolu parandada;
  • ole efektiivse altruismi teemadega kursis.

Teksti allikas: https://www.effectivealtruism.org/articles/introduction-to-effective-altruism/