Kriitikute arvates põhineb efektiivne altruism vaid külmal kalkulatsioonil ning jätab kõrvale isiklikud eelistused. Ja niiviisi head tegev inimene ei saa kunagi olla täies mahus motiveeritud ja teemasse pühendunud.

Need, kes on aga oma eluviisi sidunud justnimelt efektiivse altruismiga, räägivad veidi teist juttu: neil on meeletu kirg efektiivse heategemise suhtes ja nad on täielikult pühendunud sellele, kuidas olemasolevate ressurssidega võimalikult palju head teha. Mõtlemine selle üle, kuidas oma aega või raha paremini kulutada, annab elule sisu ja väärtuse ning pakub lisaks ka intellektuaalset rahuldust.

Efektiivse altruismi harrastajad ütlevad kui ühest suust, et ei aseta intellektuaalseid väärtusi emotsionaalsetest tähtsamale kohale: iga valdkonna/probleemi juures on lihtsalt mõistlik uurida, kui oluline see suures plaanis on ja kas minu konkreetne panus midagi reaalselt muudaks. Kirg ja motivatsioon tekivad sellest, et saan panustada millessegi, kus näen reaalseid tulemusi või mõjutan inimeste eluolu maksimaalsel määral.

Efektiivne altruism ei tähenda ohverdamist

Heategevusega tegelevaid inimesi sildistatakse tihti ennastohverdavateks või isetuteks. Tegelikult ei ole asjad nii mustvalged: efektiivse altruismi praktiseerimine ei tähenda enda elu kehvemaks muutumist või teatud hüvedest loobumist – see on globaalse heaolu nimel veidi laiemalt mõtlemine, et mõista maailmas valitsevaid probleeme ja nende pikaajalist mõju ka enda elule. Ilmselgelt ei mõjuta heaoluriigi inimese igakuine annetus tema elujärge halvemas suunas – see aeg või raha kuluks nagunii muudele tegevustele/asjadele, mis ei tõsta kokkuvõttes enda heaolu või väärtust. Samas muudaks kasvõi 10 euro suurune annetus kellegi elu arengumaades suurel määral ja annaks annetajale endale juurde vaimset väärtust.

Efektiivset altruismi on võrreldud usuga, sektiga, spirituaalsete väärtustega ja lihtsalt hobiga. Heal lapsel mitu nime ehk ükskõik, kuidas seda nimetada, tegemist on siiski lihtsalt laiema vaatega elule ja maailma probleemidele, mis kokkuvõttes mõjutavad meid kõiki.

Väga paljud tegelevad heategevusega, kuid ainult vähesed mõtlevad sellele, kuidas teha olemasolevate ressurssidega maksimaalselt head. Kui aga läheneda heategevusele teadlikult ja mõista oma suurt panust muutustesse, tekib tohutu motivatsioon mõista seda valdkonda veelgi lähemalt ja panna ka end ümbritsevad inimesed probleeme veidi laiemalt lahkama.

Informatsiooni levik on tänapäeval nii hea, et ilmselt pole see enam kellelegi saladus, et kui sul õnnestub säästa kuus kasvõi paarkümmend eurot, kuulud sa maailma rikkamate inimeste hulka. Ja see teadmine on omaette väärtus, mis loob empaatiat ja muudab suhtumist neisse, kel nii hästi vedanud pole.

Loos kasutatud mõtteid organisatsiooni GiveWell blogist: http://blog.givewell.org/2013/08/20/excited-altruism/