Tõlgitud Effective Altruism veebilehel avaldatud artiklist „Introduction to Effective Altruism”. Tõlkinud Helena Hanso.

Enamik meist soovib maailmas midagi olulist korda saata. Nähes enda ümber kannatusi, ebaõiglust ja surma, kerkib meis tahe sellega midagi ette võtta. Pole aga kuigi lihtne leida vastust küsimusele, mida selleks teha saab, ja veelgi enam – seda tõepoolest tegema asuda. See on väljakutse, mis võib meie tahte kõikuma lüüa.

Üheks vastuseks sellele väljakutsele on efektiivne altruism. Efektiivse altruismi uurimisvaldkond keskendub küsimusele, kuidas aidata teisi nii palju kui võimalik. Selle uurimiseks kasutatakse kvaliteetseid tõendeid ja hoolikat argumentatsiooni. Ühtlasi võtab efektiivse altruismi kogukond teiste abistamist tõsiselt ning suunab oma jõupingutused sellesse, et maailma pakilisemaid probleeme tõhusalt lahendada.

Silmapaistev võimalus teha head

Ajaloos leidub hulgaliselt näiteid inimestest, kel on olnud maailmale tohutu suur positiivne mõju. Irena Sendler päästis holokaustist 2500 juudi last, hankides neile võltsdokumendid ja toimetades nad salaja Varssavi getost minema. Norman Borlaugi teadustöö haiguskindlast nisust tõi endaga kaasa nn rohelise revolutsiooni, mis on hinnanguliselt päästnud sadu miljoneid elusid. Stanislav Petrov hoidis ära tuumasõja lahvatamise – pelgalt tänu sellele, et säilitas pinge all rahu ning julges keelduda korraldustele allumast.

Need inimesed võivad näida kangelastena, kellega meil on võimatu samastuda. Olid nad ju ülimalt vaprad, oskuslikud või juhtusid olema õigel ajal õiges kohas. Kuid tegelikult saavad paljud teisedki maailma äärmiselt positiivselt mõjutada, kui vaid tarku valikuid teevad.

See on nii hämmastav tõsiasi, et seda on raske taibata. Kujutle, et näed ühel päeval leekides hoonet, kus on sees väike laps. Sa jooksed tulelõõma, haarad lapse ja viid ta turvalisse kohta. See juhtum teeks sinust kangelase. Kujutle nüüd, kui seesama juhtuks sinuga iga kahe aasta tagant – nii päästaksid oma karjääri jooksul kokku kümneid elusid. See kõlab kummaliselt, kas pole?

Kuid praegused andmed näitavad, et see ongi paljude jaoks reaalsus. Näiteks teenides USA mõistes tavasuuruses sissetulekut ning annetades iga-aastaselt 10% oma töötasust malaariavastasele ühingule Against Malaria Foundation, saad tõenäoliselt oma eluea jooksul päästa kümneid elusid.

Tegelikult paistab maailm olevat veelgi kummalisem. Nimelt ei ole annetamine sugugi mitte ainus abistamisviis. Paljudel võib aitamiseks olla veelgi mõjusamaid võimalusi kui ülemaailmsetele heategevusorganisatsioonidele annetamine. Mis võimalused need oleks? Esiteks on võimalik rakendada oma talenti otseselt töökohal, mis võimaldab olulisi probleeme lahendada. Nii saab  maailma mõjutada rohkemal määral kui annetamise kaudu. Teiseks on teemasid, mis võivad osutuda veelgi olulisemaks kui ülemaailmne vaesus ja tervis, nagu järgnevast mõtteavaldusest selgub.

Paljud hea tegemise katsed nurjuvad, parimad katsed on aga silmapaistvad

Enamasti mõistame, et otsuste langetamisel on oluline tugineda tõenditele ja mõistusele, mitte oletustele ega kõhutundele. Näiteks telefoni ostes loed ilmselt tootearvustusi, et leida endale sobivaim pakkumine. Kahtlemata ei ostaks sa telefoni, mis on tuhat korda kallim kui selle identne mudel. Ometi ei ole me sugugi mitte alati samavõrra teadlikud ja tähelepanelikud, kui tegeleme ülemaailmsete probleemidega.

Allpool on graafik Dr Toby Ordi esseest, mis näitab HIV ja AIDSi levikut vähendavate viiside efektiivsust. Täpsemalt, mitu tervelt elatud eluaastat kingiksid, kui annetaksid 1000 $ nende viie erineva strateegia läbi viimiseks.

Esimest strateegiat (kirurgilist ravi) pole skaalal nähagi, sest võrreldes ülejäänutega on sel niivõrd väike mõju. Parimal strateegial ehk riskigruppide harimisel on hinnanguliselt 1400 korda suurem mõju. On küll võimalik, et need hinnangud pole täpsed või ei võta kõiki olulisi tegureid arvesse, kuid tõenäoliselt on erinevused strateegiate mõjus siiski suured.

Võib oletada, et teistegi teemade puhul on strateegiate efektiivsuses suur erinevus, ehkki teistes valdkondades (erinevalt ülemaailmsest tervishoiust) puuduvad nii selged andmed. Miks nii? Osalt seetõttu, et enamikul projektidest, mille kohta andmed olemas on, ei paista üleüldse olulist positiivset mõju olevat. Teisest küljest leidub ka optimistlikum vaatenurk – nimelt on olemas ka strateegiaid, mille mõju on tohutult suur. Kuid eri tõhususega strateegiaid võib olla väga raske eristada, kui pole kindel, milliseid eksperte või uurimismeetodeid usaldada.

Vastust vajab küsimus, millise strateegia mõju on kõige suurem. Hea tegemise mooduste võrdlemine on nii emotsionaalselt kui ka praktiliselt keeruline. Siiski on võrdlemine elutähtis, et saaksime teisi aidata nii palju kui meie võimuses.

On oluline tegeleda õigete probleemidega

Meedia keskendub sageli negatiivsele. Ometi on maailm nii mõneski mõttes paremaks muutumas. Inimeste ühised pingutused maailma parandamiseks on kohati olnud juba harukordselt edukad. Toome mõned näited. Vaesuspiirist kehvemini elavate inimeste arv (Maailmapanga kohaselt) on 1990. aastaga võrreldes rohkem kui poole võrra vähenenud. Külma sõja ajal liikus üle Atlandi ookeani tuhandeid tuumarelvi, kuid pääsesime ilma ühegi tuumarünnakuta. Paari viimase sajandi jooksul on kriminaliseeritud orjandus, on märgatavalt vähendatud naiste rõhumist ning paljudes riikides on välja võideldud LGBTQ-inimeste õigused ja nende aktsepteerimine.

Ometi on alles jäänud veel hulgaliselt probleeme. Umbes 800 miljonit inimest elatub olude sunnil vähem kui kahest dollarist päevas. Kliimamuutus ja murranguline tehnoloogia võivad negatiivselt mõjutada miljardite tulevikuinimeste elu. Miljardid loomad, kelle elu on samuti väärtuslik, veedavad oma vähesed päevad tööstusfarmis kannatades. Maailmas on nii palju probleeme, et nende lahendamise prioritiseerimine tuleb hoolikalt läbi mõelda.

Sinu valitud valdkonnast sõltub paljuski see, kui palju head saad ära teha. Kui valid valdkonna, mis ei aita kuigi paljusid või kus puudub hea võimalus millegi kasuliku tegemiseks, siis piirad sellega oluliselt mõju, mis sul maailmale olla saaks.

Kui aga valid paljulubava probleemi, millel on juba väljatöötatud lahendusviise, võib sinu mõju olla tohutult suur. Näiteks on mõned püüded loomade kannatuste vähendamiseks osutunud uskumatult tõhusaks. USAs oli aidanud üks väike inimgrupp parandada tööstusfarmides kannatanud sadade miljonite kanade elutingimusi hoolika mõtlemise ja strateegilise tegutsemise abil, seejuures raha oluliselt kulutamata.

Paljud inimesed on küll motiveeritud head tegema, kuid nad haaravad kinni oma lemmikvaldkonnast veel enne, kui muid võimalusi uurima hakkavad. Selle käitumise taga võivad olla erinevad põhjused: olgu siis isiklik kokkupuude teatud probleemiga või näiteks mõni sõber, kes juba mõnd teatud organisatsiooni rahaliselt toetab.       

Ent valides valdkonna, mis lihtsalt juhtub meie tähelepanu äratama, võime mööda vaadata oma ajastu kõige olulisematest probleemidest. Kuna enamikel lahendustel paistab olevat väike mõju, keskendume hooletu valimise tagajärjel tõenäoliselt millelegi vähemõjusale. Lisaks on meie tähelepanu äratavad teemad ilmselt silmatorkavad ka teistele meiesarnastele mõtlejatele, seega võib sattuda tarbetult palju inimesi tegelema sama teemaga. See aga tähendaks, et meie jõupingutustel on veelgi väiksem mõju. Niisiis saame teha rohkem head, kui kaalume hoolikalt mitut teemat, selle asemel et kitsendada oma tähelepanu esimesele, mis meid huvitab.  

Erinevatele valdkondadele avatuks jäädes saame oma jõupingutused jooksvalt ümber suunata just sinna, kus saame korda saata kõige suuremaid tegusid.

Paljutõotavad valdkonnad

Kuidas välja selgitada, millisele probleemile peaksime keskenduma? Uurijad on leidnud, et selleks võib kasulik olla järgnev raamistik. Tõenäoliselt on valitud probleemiga tegelemisel suur mõju, kui probleem on:

  • Suure ulatusega (mõjutab paljusid elusid suurel määral)
  • Suurel määral kõrvale jäetud (pole palju teisi, kes töötavad sama probleemi kallal)
  • Suurel määral lahendatav (on mõttekas oma ressurssi sinna suunata)

Sellisest mõttekäigust lähtudes võib näiteks tuua mitu tegevusala, mis paistavad olevat potentsiaalselt suure mõjuga. Nende tegevusalade loetelu ei ole lõplik ega muutumatu. Pigem on see olemasolevate tõendite põhjal tehtud parim oletus sellest, mis alal võib meie tegevusel olla suurim mõju. Kui lisanduks uusi tõendeid hoopis muu valdkonna paljutõotavama potentsiaali kohta, peaksime vastavalt kaaluma hoopis sellele keskendumist. Tasub meeles pidada, et isegi kui valid hea (ehkki mitte parima) eesmärgi, on su mõju ikkagi suurem kui see olnuks ilma valitud probleemiga tegelemata.

Järgnevalt vaatleme kolme valdkonda. Alustame ülemaailmse vaesuse leevendamise temaatikast, seejärel keskendume loomade heaolule. Viimaks vaatleme võib-olla rohkem üllatavat, kuid potentsiaalselt suure mõjuga temaatikat: kauge tuleviku parandamist.

Äärmusliku vaesuse vastu võitlemine

Äärmise vaesusega seotud haigused nagu malaaria ja parasiitussid võtavad iga aasta mitme miljoni inimese elu. Lisaks võib kehv toitumine vaestes riikides viia kognitiivsete funktsioonide kahjustuste, sünnidefektide ja kasvupeetuseni.

Mitmeid selliseid kannatusi on võimalik võrdlemisi kergesti ennetada või leevendada. Malaariavastase voodivõrgu hind on 2 $/tk ning GiveWelli heategevusühingute hindamise komisjoni hinnangul võivad võrgud malaaria levikut olulisel määral vähendada. Ka näiteks väga vaestele inimestele lihtsalt rahaliste ülekannete tegemine on suhteliselt kulutõhus abistamisvõimalus.

Tervise parandamisega kaasnev kasu pole üksnes otsene haiguste ja surmaga seotud kannatuste vältimine, vaid ühtlasi ka täielikum haridus- ja tööelus osalemine. Seeläbi saavad need inimesed ka rohkem raha teenida ning oma edasist elujärge parandada.

Loomade kannatused

Tööstusliku põllumajanduse tekkides on hakatud loomi pidama julmades tingimustes. Neist enamiku elud lõppevad enneaegselt, kuna nad tapetakse toidu jaoks. Loomade heaolu eest kõnelejad väidavad, et oleks võrdlemisi odav vähendada nõudlust tööstusfarmides toodetud liha järele või teha seadusmuudatusi, mis parandaksid farmiloomade heaolu. Kuna räägime siinkohal hiiglasuurest loomade arvust, tähendaks selle valdkonna edendamine väga suure hulga kannatuste vältimist.

Probleemi ulatuslikkust arvestades paistab loomade heaolu temaatika äärmiselt unarusse jäetud olevat. USAs jaotatakse kõigest 3% heategevuse rahastusest keskkonna ja loomade kaitse vahel ning ülejäänud 97% läheb inimeste abistamisele. Ning loomade heaolule kulutatud rahast läheb omakorda vaid 1% farmiloomade heaolu toetamiseks, ehkki just nemad peavad taluma äärmuslikke kannatusi.

Kauge tuleviku parandamine

Enamik inimesi hoolib nii praegusest põlvkonnast kui ka planeedi säilitamisest tulevastele põlvedele. Et tulevik on mõõtmatu, on tulevikus eksisteerida võivate inimeste arv ilmselt kordades suurem praegusest maailma populatsioonist. Seetõttu oleks ka äärmiselt tähtis tagada meie planeedil elu jätkumine ja selle hea kvaliteet. Muidugi võib see idee tunduda vastuoluline – ei mõtle me ju kuigi sageli oma lapselapselaste ega veelgi vähem nende lapselaste tulevaste elude peale. Kuid just nii nagu me ei tohiks eirata maailma vaeseimate inimeste olukorda kõigest seetõttu, et nad elavad meist kaugel, ei tohiks me eirata ka tulevasi põlvkondi.

Paraku on mitmeid stsenaariume, mis võivad meie kauget tulevikku ähvardada. Kliimamuutus ja tuumasõda on meie liigi säilimisele üldtuntud ohud. Paljud teadlased usuvad, et veelgi murettekitavam võib olla tehnoloogia arenguga kaasnev risk, nagu näiteks tehisintellekt või tehislikult loodud patogeenid. Mõistagi pole võimalik täpselt ette näha, milliseks tehnoloogia areng ning selle mõju kujuneda võib. Siiski tundub, et uudne tehnoloogia võib tulevaste sajandite kulgu äärmuslikult kujundada. Tuleviku mõõtmatuse tõttu on tõenäoline, et selle temaatikaga tegelemine võib olla veelgi suurema mõjuga kui kaks eelmainitud valdkonda.

Ometigi on uudse tehnoloogiaga seotud eksistentsiaalsed riskid üllatavalt kõrvalejäetud teema. Maailmas pole kuigi palju inimesi, kes tegeleksid tehisintellekti riskide või patogeenide temaatikaga. Keskmises USA majapidamises kulutatakse umbes 2% eelarvest õnnetusjuhtumikindlustusele. Kui kulutaksime võrreldavas suuruses protsendi ülemaailmsest ressursist sellele, et tegeleda tsivilisatsiooni ohustavate riskidega, tegeleks selle temaatikaga miljoneid inimesi ning eelarve oleks triljoneid dollareid aastas. Tegelikkuses kulutame vaid kaduvväikese osakese sellest summast, ehkki kõnealused riskid võivad lähikümnenditel kujuneda märkimisväärseteks. Kui juba väärtustame enda kindlustamist individuaalses plaanis, peaksime samuti väärtustama kaitset hirmsate tulemite eest kollektiivses plaanis. Lõppude lõpuks oleks kollektiivne katastroof nagu näiteks inimkonna väljasuremine halb igaühele ka individuaalses plaanis. Seetõttu oleks mõistlik, kui meie tsivilisatsioon kulutaks rohkem aega ja raha eksistentsiaalsete riskide leevendamisele.

Muud valdkonnad

On veel palju teisi paljulubavaid valdkondi, mis pole küll hetkel efektiivse altruismi kogukonnas esikohal, kuid millel võib samuti olla suur mõju. Nende seas on:

  • Teadusasutuste töö parandamine, sh suurem läbipaistvus ja kontrollkatsete tegemine
  • Vaimse tervise ja neuroloogiliste häirete uurimine ning ravi kättesaadavuse parandamine vaesemates riikides, eriline tähelepanu on depressioonil ja ärevushäiretel
  • Tubakatoodete tarbimise piiramine
  • Liiklusõnnetuste ärahoidmine
  • USA kriminaalõiguse reformimine
  • Rahvusvahelise migratsiooni- ja kaubanduspoliitika reformimine

Muidugi võib juhtuda, et siit loetelust on välja jäänud mõni vägagi oluline valdkond. Võid ära teha palju head ka juhul, kui leiad valdkonna, mis on oluline ja millest teised on mööda vaadanud. Seetõttu on ülemaailmsete prioriteetide uurimine iseenesest samuti üks tähtsamaid valdkondi.

Mida sellest kõigest järeldada? Milline karjäär valida?

Enamik meist veedab olulise osa oma ärkveloleku ajast (keskmiselt 80 000 tundi) töötades. See aeg on tohutu ressurss, mida saab kasutada maailma paremaks muutmiseks. Kui sul õnnestub oma mõju kõigest 1% võrra suurendada, on see juba võrdväärne 800 lisatöötunniga.

Kõigepealt võiksid kaaluda, millisele probleemile keskenduda. Mõned paljulubavad probleemalad on turvalise tehisintellekti arendamine, bio-ohutuse strateegia parandamine või tööstusfarmide ajastule lõpu tegemine.

Järgmise sammuna peaksid kaaluma, milline on sinu jaoks tõhusaim viis valitud probleemiga tegelemiseks. Siinkohal on mõistlik kaaluda erinevaid lähenemisviise. Nende probleemidega tegelevad organisatsioonid võivad vajada oma ridadesse juurde poliitikaanalüütikuid, teadlasi, juhte jm töötajaid. Teisalt võid kaaluda ka ebatavalisemaid lähenemisi, näiteks mõne mõjuka inimese assistendina töötamist. Viimaks võiksid kaaluda, kas su mõju võiks olla suurim, kui teeksid teavitustööd ehk siis veenaksid oma kogukonda valitud probleemiga tegelema.

Kui sa ei saa praeguses ajahetkes otseselt mõne olulise probleemiga tegeleda, võid kaaluda enesearendamist selles suunas, et saaksid seda teha hiljem. Samuti võid liituda mõtteviisiga earning to give (teenin, et annetada) – tehes kõrgepalgalist tööd ja annetades suure osa oma sissetulekust heategevusele.

Milline roll võiks olla just sinule kõige sobivam? Kui annetad heategevusele, pole sinu isikuomadustel selle annetuse väärtuse mõistes erilist rolli. Karjääri valikul on aga sinu isiklik sobivus valitud tööga äärmiselt oluline. Siiski ei tähenda see, et peaksid järgima tavapärast karjäärinõu ehk kuulama oma südant ja kutsumust. Kirg töö suhtes ei olegi ehk tegelikult nii oluline, kui arvad. Küll aga on oluline leida töö, mille tegemises oled suurepärane. Parim viis selle leidmiseks on katsetada mitme tööalaga ning saada tagasiside põhjal teada, milles oled tõeliselt hea.

Organisatsiooni 80,000 Hours põhitegevus on aidata inimestel leida selline karjäär, millega saab kõige rohkem head teha. Nad on loonud juhise selle kohta, mida oleks oluline karjääri valikul silmas pidada, ning pakuvad ka vahendeid, mille abil saavad huvilised oma valikut langetada. Ühtlasi on nad teinud hulgaliselt ülevaateid karjääridest erinevais valdkondades.

Millisele heategevusühingule annetada?

Üks lihtsaim viis anda maailmale oma positiivne panus on annetada organisatsioonidele, mis tegelevad olulisimate valdkondadega. Rahalised annetused võimaldavad neil oma positiivset panust suurendada. Rahaliste annetuste kasuks räägib ka suurem paindlikkus, võrreldes sellega, kui annetaksid oma aega näiteks vabatahtlikku tööd tehes.

Enamik meist ei adu seda, kui rikkad me tegelikult oleme. Kui teenid kõrge sissetulekuga riigis spetsialisti palka, kuulud maailma kontekstis tõenäoliselt 5% suurima sissetulekuga inimeste sekka. Sellise suhtelise jõukusega kaasneb võimalus teha väga suurel määral head, kui oma vara efektiivselt kasutada.

Tulemuslik annetamine

Mõned efektiivse altruismi liikumisega seotud organisatsioonid on välja otsinud annetamiseks kõige tõhusamad valdkonnad, tuginedes oma soovitustes rangelt teaduslikele tõenditele.

Üks lihtsamaid tulemusliku annetamise viise on annetamine organisatsioonile Effective Altruism Funds. Selle organisatsiooni kaudu annetades saab valida nelja peamise valdkonna vahel. Seejärel otsustab sinu valitud valdkonna ekspert, millisele organisatsioonile oleks kõige mõttekam tolle fondi annetusi jaotada. EA Fundsi kaudu saab aga teha annetusi ka vahetult erinevatele paljulubava potentsiaaliga ühingutele.

Tasub tutvuda ka GiveWelli põhjaliku uurimistegevusega ülemaailmse tervishoiu ja haridusega tegelevatest heategevusühingutest.

Veel üks võimalus tõhusa annetamise jaoks sobiva valdkonna leidmiseks on vaadata nimekirja ühingutest, mis on saanud Open Philanthropy Projecti toetuse. Eelmainitud organisatsioon kasutab efektiivse altruismi põhimõtteid, leidmaks tõhusaid annetamise võimalusi ja jaotamaks vastavalt nendele toetusi.

Anna lubadus annetada

Lihtne on mõelda, et kavatsed hakata annetama, kuid hoopis raskem võib olla seda plaani järgida. Üks viise enda plaanile kindlaks jääda on anda annetamiseks avalik lubadus. Organisatsioon nimega Giving What We Can ühendab inimesi, kes tõotavad annetada vähemalt 10% oma eluajal teenitud sissetulekust organisatsioonidele, mis teevad maailmas suurimaid positiivseid muudatusi. Organisatsioon nimega The Life You Can Save töötab sarnasel põhimõttel, kuid algab alates 1% aastase sissetuleku annetamisest ning suunab annetused äärmusliku vaesuse vastu võitlemisele.

Kaasa end kogukonna tegemistesse

Maailmas on üha kasvav kogukond, mis jagab eelkirjeldatud mõtteviisi ja tegutseb sellest lähtuvalt. Tuhanded inimesed on andnud Giving What We Can raames lubaduse annetada 10% oma sissetulekust kõige efektiivsematele maailma parandavatele organisatsioonidele. Sajad inimesed on teinud efektiivse altruismi ideedest lähtudes suuri karjäärimuudatusi tulemuslikuma töö suunas. Lisaks sellele leidub hulgaliselt gruppe, keda ühendab huvi efektiivse altruismi vastu.

Edasised soovitused

Kui efektiivse altruismi ideed sind inspireerivad, on sellega edasiminekuks mitmeid võimalusi: