Tõlgitud 80,000 Hours veebilehel avaldatud artiklist „What should you look for in a job? Introducing our framework.”. Tõlkinud Andreas Palm.

Kuidas võrrelda kaht karjäärivalikut, et aru saada, kui rahuldustpakkuvad ning positiivse mõjuga nad on? Sellise võrdluse tegemine võib peaaegu võimatuna tunduda, ent meie arvame siiski, et taolised mõtisklused saavad valikuni jõudmisele kaasa aidata. Artiklis näitame, kuidas taandada kahe töökoha võrdluse neljale tegurile, mis seega moodustavad meie karjääriraamistiku, kujutades endas täisväärtusliku ning positiivse mõjuga karjääri peamisi tahke.

Miks oleme valinud just need neli tegurit, on täpsemalt selgitatud meie karjäärijuhendis. Oleme kasutanud seda raamistikku sadade karjäärivalikute analüüsimiseks ning arvame, et see hõlmab endas karjäärivaliku kõige olulisemaid aspekte. Ometi ei taha me väita, et tegemist on absoluutse lõpptulemusega, ning peame võimalikuks, et raamistiku rõhuasetus muutub ajas edasiste mõtiskluste tulemusena.

Kuidas karjääre võrrelda?

Lühiajaline mõju

Alustuseks vaatleme karjäärist tulenevat mõju vaid lühiajalisest perspektiivist. Saame selle jaotada kaheks:

  1. ametikoha mõju ehk mis ulatuses võimaldab karjäärivalik anda suurt sotsiaalset panust;
  2. isiklik sobivus ehk mil määral oled suuteline avanenud võimalusi täiel määral ära kasutama, mis suuresti sõltub sellest, kui hästi sellele töökohale sobid.

Me arvame, et need kaks tegurit on umbkaudselt võrdsed, mis tähendab, et kui oled oma ametikohal keskmisest kaks korda parem, siis on ka sinu üldine sotsiaalne panus keskmisest kaks korda suurem. See kehtib mistahes sotsiaalse panuse puhul, ehkki oleme enda täpsemaid vaateid sellel teemal selgitanud siin. Allpool kirjeldame ka seda, kuidas mõlemat osa väiksemateks kategooriateks jaotada.

Pikaajaline mõju

Me peame oluliseks ka pikas perspektiivis avalduvat panust ning sellegi saame jaotada kaheks osaks:

  1. karjäärikapital ehk mil määral aitab töökoht sul tulevikus pürgida positsioonile, kust oma sotsiaalset panust hästi anda;
  2. isiklik sobivus ehk mil määral oled suuteline avanenud võimalusi ära kasutama.

Isiklik rahulolu

Siiamaani oleme käsitlenud vaid sotsiaalset mõju, ent kuidas läheneda isiklikule rahulolule? Teame, et tööalane rahulolu on sinu pikaajalisele sotsiaalsele panusele oluline, sest kui sa oma tööd ei naudi, põled suurema tõenäosusega läbi. Nagu väidame oma artiklis rahuldust pakkuva töö kohta, on suur samm rahuldust pakkuva karjääri poole selline ametikoht, millel oled kompetentne ja saad teisi aidata. Lisaks on karjäärikapitali hankimine sinu isikliku arengu ning edu kontekstis oluline.

Teisest küljest panustavad töökohaga rahulolusse ka muud tegurid, mida me siiani maininud pole. Näiteks on oluline, et töö oleks kütkestav ning vääriks sinu tähelepanu. Kollektiiv peaks olema meeldiv, töökoht peaks rahuldama sinu peamisi vajadusi (palga, töötundide jm osas) ning sobima sinu elustiiliga. Et ka neid tegureid arvesse võtta, arvestame kõrvalised tingimused ühe eraldi tegurina ning koondame kõik loetletud aspektid selle alla. Niisiis saame koostada oma valemi:

Karjäärimudel

Valem näeb ette karjäärikapitali (oskused, tutvused ning CV), mõju (probleemi asjakohasus ning lahendusmeetodi õigsus) ning toetavate tingimuste (töö kaasavus, kollektiiv, baasvajaduste rahuldamine ning elustiiliga sobivus) summa korrutamist isiklikku sobivust väljendava muutujaga.

Kuidas neid tegureid võrrelda?

Siin on mõned vihjed, kuidas neid tegureid üksteise vastu kaalukausile asetada.

  • Kui oled alles karjääri alguses, siis on tähtsam keskenduda karjäärikapitalile, mitte ametikoha mõjule, sest selles etapis avaneb sulle suure tõenäosusega palju võimalusi endasse investeerimiseks. Kui oled aga karjääritee lõpus, aseta vähem rõhku karjäärikapitalile ning rohkem siin ja praegu panuse andmisele.
  • Mida ebakindlam oma pikas perspektiivis oled, seda rohkem peaksid eelistama paindlikku karjäärikapitali kitsa karjäärikapitali asemel. Paindlik tähendab seda, et kogutud oskused on kasulikud erinevates ametirollides.
  • Mida altruistlikum oled, seda vähem peaksid teiste tegurite arvelt isiklikule rahulolule rõhku panema.
  • Pea meeles, et isiklik sobivus on tõenäoliselt kõige tähtsam, sest see saab kõiki muid tegureid paremaks muuta.

Väärtus leidub ka avastamises

Karjääriotsused on väga ebakindlad. Seega on tihti hea oma potentsiaalsete valikute kohta rohkem teada saada. Nii oled võimeline pikaajalises perspektiivis paremaid otsuseid tegema. Vahel tähendab see, et mõne valiku peaks langetama justkui eksperimendi huvides. Seetõttu olemegi varem lisanud oma raamistikku avastamisväärtuse. Praegu me seda lihtsuse huvides ei teinud.

Tegurite lähem analüüs

Allpool on esitatud mõned küsimused, mis on abiks tegurite hindamisel. Rohkem infot selle kohta, miks just sellist analüüsi kasutame, leiab meie peamisest karjäärijuhendist.

Isiklik sobivus

Leiame, et võtmetegur isikliku sobivuse kaalutlemisel on perspektiiv valitud alal läbi lüüa. Ent kuidas aru saada, kui suured võimalused sul selleks on?

Alustuseks maksab kaaluda, mis on üldine tõenäosus selles valdkonnas läbi löömiseks. Seejärel vaata peeglisse ja küsi, kas sinu edutõenäosus on keskmisest suurem. Seda printsiipi nimetatakse võrdlusgruppide põhjal ennustamiseks (reference class forecasting). Selle analüüsi tegemiseks maksab kaaluda kõiki tõendeid, ent pöörata rohkem tähelepanu kaalukamatele andmetele. Samas võib hulk nõrku tõendeid moodustada kokku tõsiseltvõetava materjali, seda printsiipi kutsutakse Bayesi ajakohastamiseks (Bayesian updating).

Mõned põhiküsimused, mida kaaluda:

  • Eeldused. Mis on sellel alal õnnestumiseks kindlaimad eeldused? Kas sinul on mõni neist?
  • Eelnev kogemus. Mis on kõige sarnasem töö, mida varem teinud oled? Kuidas sul sellega läks? Kui kiiresti arenesid?
  • Huvi. Kui kukuksid aasta või kahe vältel pidevalt ülesannetes läbi, kas kujutaksid ennast ette sellel alal jätkamas? Kas suudaksid arendada endas selle ala vastu huvi?
  • Tugevused. Kas see ala kasutab sinu kõige väärtuslikumat karjäärikapitali hästi ära? Kas see mängib sinu tugevustele?

Eesmärk on kasutada võrdlusgruppide põhjal ennustamist ning Bayesi ajakohastamist ka kõikide tegurite puhul. Rohkem saad sellest otsustamisstrateegiast lugeda siit.

Ametikoha mõju

Me jaotame selle kategooria tavaliselt järgmisteks küsimusteks:

  1. Kui pakiline on probleem, mille kallal töötad?
    1. On see väga ulatuslik?
    2. On see teiste poolt üldiselt ignoreeritud?
    3. Kui tõenäoline on progress probleemi lahendamisel?

Selle kolme küsimuse hindamiseks leiad detailse juhise siit.

  1. Kui suure panuse saad sina probleemi lahendamisse anda? Selle saab jaotada järgmiselt:
    1. otsene panus tehtud tööga;
    2. panus annetamisega;
    3. panus oma positsiooniga, millelt probleemi olulisust propageerida.

Muud küsimused, mida kaaluda:

  • Kui paindlikult saad valida, milliste probleemide lahendamise kallal töötad?
  • Kas minevikust on näiteid selle tee valinud inimestest, kes suutsid lõpuks maailmale palju positiivset mõju avaldada?
  • Kas inimesed, kes selle valiku tähelepanuta jätavad, teevad seda halbade põhjuste tõttu?
  • On sul ettekujutus, kuidas suudaksid selle tee valikul keskmisest palju rohkem head korda saata?

Huvilised saavad tutvuda meie meelest kõige pakilisemate probleemidega ning kõige suurema positiivse mõjuga karjääridega.

Karjäärikapital

Selle aspekti saab jaotada järgmisteks osadeks:

  1. oskused. Mida sellel tööl õpid? Kõige kiiremini õpid kohas, kus on olemas tugev mentorlus;
  2. tutvused. Kellega koos töötad ning keda selle töö raames kohtad? Tutvuste loomine on eriti oluline, kui kohtud inimestega, kes on ühtaegu mõjukad ning hoolivad positiivsest sotsiaalsest panustamisest;
  3. resümee. Kas see töökoht saadab tulevastele tööandjatele või partneritele hea signaali? Lisaks pane tähele, et siin pole mõeldud ainult formaalseid saavutusi nagu ülikoolikraad. Olulised on ka muud saavutused ning maine. Kui oled kirjanik, siis pea tähtsaks oma blogi kvaliteeti. Kui oled programmeerija, pane rõhku oma GitHubile;
  4. puhver. Kui palju raha suudad selle tööga säästa? Sinu puhver on nii suur kui pikalt suudaksid sissetuleku kadudes mugavalt edasi elada. Me soovitame pürgida vähemalt kuuekuulise puhvri poole. 12–18-kuuline puhver on seda enam kasulik, sest see annab sulle võimaluse teha väga järsk karjääripööre ilma finantsstabiilsust kaotamata.

Peale selle on karjäärikapitali mõttekas liigitada kitsaks ning paindlikuks. Kitsas on see, mis kiirendab su hoogu pikaajaliste tuleviku karjäärivõimaluste suunas. Paindlik on see, mis annab sulle tulevikuks väga laia valiku mõjukaid karjäärivõimalusi. Tihti on parem mõelda paindlikkuse peale, st kaaluda, milliseid tagavaravariante iga järgmine karjäärisamm sulle avab. Karjäärikapitalist leiad lähemat lugemist siit.

Muud kaalutlused

  • (Mõju ning isiklik sobivus, millest juba ülal rääkisime)
  • Töö kütkestavus. Kas sul on valikuvabadus otsustada, kuidas töötada? Kas saadud ülesanded ning tagasiside on selge? Kas tööülesanded on mitmekesised?
  • Kolleegid. Kas pead neid sümpaatseks ning kas nad on toetavad?
  • Elementaarsed vajadused. Kas teenid piisavalt raha? On graafik piisavalt paindlik? Kas töökohta jõudmine ning koju naasmine on aja ning distantsi poolest mõistlik?
  • Sobivus ülejäänud eluga. Kas töökoht võimaldab sul isiklikke suhteid parandada või muid isiklikke prioriteete endiselt tähtsana hoida?

Rohkem tööalase rahulolu kohta saad lugeda siit.

Kuidas seda raamistikku karjäärivalikute võrdluseks kasutada?

Me näitame, kuidas rakendada seda raamistikku meie karjäärivalikuprotsessi ülevaates.

Keerukam lisatingimus: koostööga arvestamine

Väidame oma koostööteemalises artiklis, et hea eesmärgi saavutamiseks tihedat koostööd tehes pead arvesse võtma kahte lisategurit:

  1. Suhteline sobivus – sinu võimekus seda tööd hästi teha võrreldes teistega. See määrab sinu suhtelise eelise.
  2. Kogukondlik kapital – mil määral tõstavad sinu teod kogukonna mõjukust ning sellesisest koordineerimisvõimekust.

Keerukam lisatingimus: riskiga arvestamine

Kui sinu potentsiaalsed valikud on riskantsed, võib sobivuskalkulatsiooni aidata see, kui sa ei mõõda iga tegurit ühe numbriga, vaid numbrivahemikuga. Lihtsaim võimalus selle tegemiseks on kaaluda iga teguri parimat ning halvimat realistlikku stsenaariumit. See on küll väga umbkaudne hinnang, ent sellegipoolest väga ebakindlate olukordade võrdlemisel abiks. Seda riskihinnangut kasutades saad parema ülevaate nii heast kui ka halvast lõpptulemusest ning võimalikust kompromissivajadusest.

Tekib muidugi küsimus, kui palju peaksid riskima. Isiklikus plaanis soovitame riski vältida. Eriti kui mõni stsenaarium võib pikaks ajaks hävitada sinu õnne ja rahuolu, näiteks olukord, mis viib läbipõlemise, depressiooni või pankrotini. Seega soovitame potentsiaalselt ulatusliku isikliku riskiga valikutest eemale hoida ning alati mõelda tagavaraplaanile.

Kui nüüd rääkida riskist sinu avaldatud mõju ulatusele, siis on mõeldav langetada valikuid, mille õnnestumisvõimalus on väike, ent mille mõju on õnnestumise korral üüratu. Ometi peaksid samal ajal arvestama nii pika- kui ka lühiajalise plaaniga. Kui riskantne valik võib sinu karjäärikapitali jäädavalt kahjustada, näiteks sinu mainet tugevasti rikkuda, siis ära pööra sellele valikule palju tähelepanu, sest see piirab sinu tuleviku valikuvõimaluste ulatust. Seega oleks ka karjäärikapitali suhtes mõttekas pigem riskikartlik olla. Viimaseks peab aga mainima, et riski ees on väga lihtne kartma lüüa ning kõrvale hoidmise asemel oleks mõistlik kaaluda ka väga hea tagavaraplaani välja töötamist, mis reaalseid riske vähendaks ja nendega seotud valikud vastuvõetavamaks muudaks.