Tõlgitud effectivealtruism.org veebilehel avaldatud artiklist “Animal Welfare”. Tõlkinud Helena Hanso.

Tänapäeval võib üks suurimaid probleeme olla loomade kannatused lihatööstuses. Üksnes USA tööstusfarmides kasvatati ja tapeti aastal 2015 umbes 9,2 miljardit looma ning seda tingimustes, mis põhjustasid loomadele tõenäoliselt äärmisi kannatusi.

Kõnealune probleem paistab olevat uskumatult kõrvalejäetud. Praeguseks arvavad paljud eksperdid, et loomadel on teadvus ning valu tundmise võime, kuid inimeste kannatustele kipume omistama tunduvalt suuremat kaalu kui loomade omadele. Seda võib vaadelda kui üht spetsietsismi vormi. Spetisetsismi iseloomustab loomade väärtustamine tunduvalt vähemal määral kui see oleks õigustatud.

Leidub nii mõndagi, mida saame loomade kannatuste probleemi lahendamiseks ära teha. Kõige paljulubavamad paistavad need kolm strateegiat: inimeste veenmine endi toitumisharjumusi muutma, lobitöö tegemine paremate heaolustandardite nimel ning alternatiivide väljatöötamine loomsetele produktidele. Siiski pole nende strateegiate tõhusus nii tugevalt tõendatud kui on näiteks tervishoiustrateegiate oma.

Järgmisest arutelust leiad põhjusi, miks kaaluda töötamist loomade heaolu parandamise nimel, kuid ka põhjusi, miks sa ei pruugi tahta sellega lähemalt tegeleda. Üldiselt on sellel valdkonnal eriliselt suur mõju sel juhul, kui arvad, et loomade kannatamisvõime on inimeste omaga sarnane, ning et loomade kohtlemine inimkonna arengu käigus iseeneslikult tõenäoliselt ei parane.

Miks on loomade heaolu oluline eesmärk

Kuidas määrata seda, kus saame oma ressurssidega kõige rohkem head teha?

  • Heuristika: võiksime otsida olulisi ja sealjuures kõrvalejäetud probleeme või sekkumisi, mille kohta leidub palju tõendusmaterjali ning võimalust neid veel täiendada.
  • Kvantitatiivsed ennustused: võime vaadata uuringuid, mis hindavad sekkumiste kulutõhusust, tuginedes juhuslikustatud kontrolluuringutele (ingl randomized controlled trial – RCT). Paraku pole neid loomade heaolu valdkonna paljulubavamate sekkumiste kohta veel tehtud.
  • Ajalooline tõendusmaterjal: strateegiate puhul, kus pole võimalik tõhusalt RCTsid teha (nagu näiteks suurettevõtetele kampaaniate tegemine), võib proovida hinnata, kas ettevõte tegi sekkumise tagajärjel oma tegevuses muudatusi. Selle põhjal saab hinnata strateegia mõju.

Loomade kannatused on ulatuslik probleem

Iga aasta kasvatatakse ja tapetakse tööstusfarmides liha tootmiseks kümneid miljardeid loomi. Seda on kordades rohkem kui tänapäeval elavaid inimesi (~7 miljardit). USA suurima loomakaitseorganisatsiooni Humane Society of the United States raport kirjeldab, et tingimused kaasaegsetes tööstusfarmides võivad olla kohutavad. Lihakanu hoitakse tihedalt asustatud kuurides, kuhu kuhjub suures koguses väljaheiteid. Munakanad elavad väikestes puupüsti täis puurides ning isased kanatibud purustatakse elusalt või tapetakse gaasiga. Mõnda lüpsilehma hoitakse aastaringselt tubastes tingimustes ning enam kui pooled neist lahutatakse oma vasikatest 14 tunni jooksul pärast poegimist. Aretussigu hoitakse aastate kaupa tallides, kus neil pole võimalik end isegi ümber pöörata.

Ilmselgeks on saamas ka intensiivse loomakasvatuse kahjulik mõju keskkonnale. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni raporti kohaselt on hinnanguliselt 14,5% kõigist inimtekkelistest emissioonidest põhjustatud just loomapõllumajandusest.

Loomade kannatuste probleem on veelgi ulatuslikum, kui võtta arvesse ka metsloomad, kelle hulk ületab tunduvalt tööstusfarmide loomade oma. Näiteks on inimeste tarbeks püütud ja tapetud looduslike kalade arv aastas hinnanguliselt 0,97–2,74 triljonit. Lisaks kaladele kannatavad looduskeskkonnas ka paljud teised metsloomad.

Loomade heaolu on kõrvalejäetud valdkond

Probleemi ulatuslikkust arvestades on loomade heaolu uskumatult kõrvalejäetud. USAs läheb umbes 97% heategevuse rahastusest inimeste abistamisele, kusjuures ülejäänud 3% jaotub keskkonna ja loomade kaitse vahel. Loomade heaolule kulutatud rahast läheb omakorda vaid 1% farmiloomade olukorra parandamise heaks, ehkki üle 99% kodustatud loomadest on just farmiloomad. Kokku kulutatakse tööstusfarmiloomade kannatuste vähendamiseks hinnanguliselt 10–40 miljonit dollarit aastas, mis teeb umbes kümnendiku sendi suuruse kulutuse ühe looma kohta. Metsikute loomade heaolu parandamine on veelgi eiratum töö.

Meie kätes on võimalus teha edusamme

Loomade heaolu valdkonnas on üsna vähe tõendusmaterjali paljulubavate ja kulutõhusate lähenemiste kohta, kuid selle hulk aina täieneb.

Üks kõige paljutõotavam sekkumisviis on kampaaniad, millega püütakse mõjutada suurettevõtteid vähendama oma panust loomade kannatustesse. Taoliste kampaaniate tõttu on senini teinud puurivabade tingimuste lubaduse juba sadakond ettevõtet. Sellega säästetakse vangistusest iga aasta umbes 60 miljonit kana. Open Philantrophy Projecti loomade heaolu programmijuht ja Effective Altruism Fundi loomade heaolu fondijuht Lewis Bollardi hinnangul säästavad eelnimetatud kampaaniad aastas iga kulutatud dollari kohta vangistusest umbes 38–250 kana (olenevalt sellest, kuidas arvestada neisse kampaaniatesse suunatud raha).

Hea lähenemine võib olla ka inimeste veenmine, et nad hakkaksid veganiks või taimetoitlaseks. Taimetoitlaseks hakkamise eeldatav väärtus paistab olevat olulise kaaluga. Omakorda tõhustab seda lähenemist tõsiasi, et iga üksikisik, kes taimetoitlaseks hakkab, võib suurendada tõenäosust, et teised tema ümber talitavad samamoodi. Üks kulutõhusamaid viise taimetoitluse populariseerimiseks on infolehtede jagamine. Selle tegevuse hind on niivõrd madal, et tasub end ära ka siis, kui taimetoitlaseks hakkab vaid üks paarisajast infolehe lugejast. Infolehtede levitamise mõju kohta on tehtud esimesed uurimused, kuid tulemused ei ole veel kuigi veenvad. Loomadele suunatud heategevust hindava organisatsiooni Animal Charity Evaluatorsi infoleheuuringust selgus, et ainult väike osa neist, kes said loomsete produktide tarbimise vähendamise infolehe, raporteerisid liha söömisest loobumist. Võrdluseks: sellist muutust ei esinenud kontrollgrupis, kes sai infolehe mõnel muul teemal. Siiski oli uuringus liiga väike valim, et näidata statistiliselt olulist mõju.

Üldiselt näitavad juhuslikustatud kontrolluuringud ja kulutõhususe analüüsid, et loomade heaolule mõjusalt kaasa aitamiseks võimalusi leidub. Eriti paljulubavad tõendid on ettevõtetele adresseeritud kampaaniate kohta. Siiski on tõendusmaterjali võrdlemisi vähe, mistõttu ei saa otseses kulutõhususe hinnangus täiesti kindel olla. Olukorras, kus suurele mõjule viitab siiski üsna kesine tõendusmaterjal, tasub jääda kahtlevale seisukohale. Võimalik, et rohkem ressursse tasub investeerida hoopis loomade heaolule suunatud strateegiate tõhususe hindamisse. See võib aidata tulevikus paremaid otsuseid teha (kas siis oma jõupingutuste mujale suunamiseks, juhul kui need strateegiad paistavad ebatõhusad, või nende suurendamiseks, juhul kui tulemused on kindlalt positiivsed).

Kokkuvõttes võib öelda, et loomade heaolu on võimalik suurel määral mõjutada ning sellele viitavad järgmised asjaolud:

  • Ulatus: tööstusfarmides kannatab ja sureb kümneid miljardeid loomi aastas. Kannatavate metsloomade arv on veel mõõtmatult suurem.
  • Kõrvalejäetus: loomade abistamisele on suunatud alla 3% heategevuse rahastusest ning sellest omakorda läheb kaduvväike osa kõige enam kannatavatele loomadele.
  • Kulutõhusus: ettevõtetele suunatud kampaaniad on olnud kohati äärmiselt edukad – nendega on suudetud veenda suurettevõtteid oma tavasid muutma. Selline lähenemisviis võib olla erakordselt kulutõhus.
  • Teave on kõrge väärtusega: uurimistöö selles valdkonnas võib aidata meil otsustada, kui palju ressurssi peaks probleemile pühendama.

Loomade heaolu valdkonna prioriseerimise murekohad

On neid, kes seisavad intensiivse loomakasvatuse vähendamise vastu väites, et liha söömine on loomulik või meie tervise jaoks vajalik. Taolistele mõtetele vastuseks on oluline välja tuua mõned punktid.

„Liha söömine on loomulik“

Esiteks ei tähenda ainuüksi millegi loomulikkus veel seda, et see oleks hea ja vajalik. Näiteks oleks loomulik jätta lapsed vaktsineerimata ning seetõttu sureks neist suur osa noorena. Selline lähenemine oleks aga ilmselgelt vale.

Teiseks, isegi kui inimesele oleks loomulik ja vajalik teatud määral jahtimiskäitumist, ei ole intensiivne loomakasvatus seda siiski mitte. Kanade jaoks ei ole loomulik elada siseruumides tillukestes puurides ning lehmade jaoks ei ole loomulik, et neid vasikatest lahutatakse. Parimal juhul võib loomulikkuse väärtustamine õigustada isiklikult enda tarbeks loomade jahtimist ja söömist, kuid mitte farmiloomadelt tulnud ettevalmistatud liha ostmist toidupoest.

Veelgi enam, mitmed tööstusfarmides esinevad ebaloomulikud tingimused on täiesti välditavad. Meil on ressurssi kasvatada loomi inimlikumal moel ning leevendada nende kannatusi.

„Liha söömine on meie tervise jaoks vajalik“

Paljud kaitsevad liha massitootmist väitega, et vajame liha selleks, et olla terved. Pole aga sugugi kindel, et tänapäeva inimesed peaksid loomi või loomseid saaduseid sööma – on tõendeid, et taimetoitlased ja veganid on tegelikult parema tervisega kui liha tarbijad.

Täistaimse toitumisega kaasneb küll risk teatud mikroelementide (nagu B12 ja oomega-3 rasvhapped) puudujäägist. Samas on võrdlemisi lihtne leida taimseid toite, mis neid toitaineid sisaldavad (näiteks tumerohelised köögiviljad, rikastatud helbed või joogid) ja/või võtta toidulisandeid, mis nõuab muidugi veidike läbimõtlemist ja pingutust.

Miks sa ei pruugi valida loomade heaolu prioriteediks

Loomade heaolu paistab paljutõotava valdkonnana. Siiski on mitmeid põhjuseid, miks eelnev analüüs sind veenda ei pruugi või miks võid leida, et mõni teine valdkond pakub suuremat võimalust head teha.

Võib-olla arvad, et tõendid selle valdkonna strateegiate efektiivsusest pole piisavalt tugevad

Tõendusmaterjal on sellel teemal endiselt suhteliselt nõrk, eriti võrreldes globaalse tervishoiu strateegiate tõenduspõhisusega. Tavaliselt saab globaalse vaesuse parandamiseks suunatud raha puhul täpselt kindlaks määrata, kuhu ja kuidas seda elu parandamiseks suunata. Loomade heaolu alaste strateegiate kohta on tehtud tunduvalt vähem uurimistööd.

Kuigi meil ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et sel strateegial on täie kindlusega suur mõju, on selle mõju siiski suure tõenäosusega väga laialdane, mistõttu on selle eeldatav väärtus kõrge. Lisatõendeid koguda ning tulevikus paremaid rahastusotsuseid teha aitaks näiteks uurimistöö.

Võid arvata, et peaksime seadma esikohale inimeste, mitte loomade aitamise

Võid pidada inimestele keskenduvaid valdkondi olulisemaks loomade omadest lihtsalt seetõttu, et pead inimelude parandamist prioriteetsemaks. See, kuidas otsustad prioriseerida loomade heaolu võrreldes inimkonna probleemidega, sõltub mitmest keerukast küsimusest.

  1. Loomade kannatuste olulisus võrreldes inimkannatustega

Ehkki loomad on võimelised kannatama ja valu tundma, tundub mõistlik olla kindlam inimteadvuses kui loomade omas. Inimteadvusest on meil otsesed tõendid, kuid sellegipoolest on meil veel väga vähe teadmisi selle kohta, millised füüsilised või funktsionaalsed omadused on teadlike kogemuste tekitamiseks vajalikud. Olenevalt sellest, kui palju kindlamad peaksime enda arvates inimteadvuses olema, võime otsustada omistada loomadele tunduvalt vähem moraalset väärtust kui inimestele. Seetõttu võime prioriseerida inimeste heaolule suunatud tegevust.

Võid arvata, et on veel põhjuseid, miks on näiteks vaesuses elavate inimeste olukord hullem kui puuris hoitavate loomade olukord. Võib-olla usud, et inimmõistuse keerukus tähendab ka seda, et inimeste kannatamisvõime on suurem või tähenduslikum. Võib-olla on näiteks vabadus ja väärikus inimestele olulisemad kui loomadele. Või arvad ehk, et teadvuse keerukamad ja vaid inimestele omistatud funktsioonid – näiteks  mõtlemis- ja reflekteerimisvõime – on olulisemad kui nauding ja valu.

  1. Vaesust leevendavate sekkumiste kaudne mõju võrreldes loomade heaolu sekkumise omaga

Inimühiskond on võimeline arenema sellisel viisil, mil loomaühiskond ei ole. Seetõttu võime arvata, et inimkesksete sekkumiste kaudne mõju on suurem. Kuid enda hoiaku parandamine loomade suhtes võib suurendada meie üldist empaatiavõimet – ning sellel omakorda on samuti positiivne kaudne mõju. Inimelude parandamisel võib loomade jaoks olla ka negatiivne kaudne mõju, kuna rikkamaks saades söövad inimesed üldiselt rohkem liha. Seda nimetatakse mõnikord lihasööjate probleemiks.

  1. Kui tõenäoliseks pead seda, et kummagi grupi probleemid lahenevad nagunii

Tasub arvesse võtta ka seda, kui suure tõenäosusega lahendataks inimeste ja loomade probleemid ilma meie sekkumiseta. Võib olla põhjust eeldada, et oleme selgelt motiveeritud parandama nii iseendi kui ka teiste inimeste elusid. Vähem selge on see, kas kalduksime loomuldasa parandama loomade elusid.

See asjaolu võib rääkida loomade heaolu valdkonna eelistamise kasuks. Isegi kui arvame, et tõenäoliselt suureneb inimkonna empaatiavõime loomade suhtes asjade loomuliku käiguna,  pole kindel, et see juhtub piisavalt kiiresti. Võimalik, et empaatiavõime tõus ei kaaluks üles meie suurenevat võimet teha muude eesmärkide poole püüeldes loomadele kogemata kahju. Tänapäeval põhjustame suurfarmides kahju arvatavasti palju rohkematele loomadele kui seda tegid meie eelkäijad aastasadade eest. Ja seda vaatamata asjaolule, et meie empaatiavõime loomade suhtes paistab olevat kasvanud. See toimub vaid seetõttu, et meil on lihtsam kahjustada loomi varasemast suuremas mastaabis ning panustada nende kannatamisse, ilma et peaksime loomadele ise otseselt kätt külge panema. Viimane toimub näiteks siis, kui ostame poest liha.

Võid arvata, et suurem mõju oleks inimkonna kaugtulevikule keskendumisel

Kauge tulevik võib olla moraalselt äärmiselt tähtis. Meil võib tulevikus olla miljardeid või isegi triljoneid järeltulijaid. Seega võib osutuda tähendusrikkaks isegi väike tõenäosus tulevaste põlvede elude parandamiseks või inimkonna säilimiseks.

Loomade heaolu valdkonna puhul võib kaugtulevikule keskendumine tähendada seda, et praeguste põllumajandustavade muutmise asemel peaks tegelema pigem üldsuse hoiakute muutmise ning spetsietsismi vähendamisega.

See, mil määral ja kuidas otsustad oma altruistlikku tegevust või annetusi kauge tuleviku heaks suunata, sõltub järgmistest küsimustest.

  1. Kui olulised on tulevased elud?

Kuna tulevased elud praegusel hetkel (definitsiooni kohaselt) veel ei eksisteeri, võib arvata, et moraalses plaanis pole nende abistamine nii mõistlik kui praegu eksisteerivate inimeste abistamine. Populatsioonieetikas tuntud person-affecting vaate kohaselt saab tegevus olla hea või halb ainult juhul kui see on hea või halb kellegi jaoks – seega ei saa tulevikuinimesi või  -loomi abistav tegevus olla ei hea ega halb, sest puudub spetsiifiline subjekt, kelle jaoks see võiks olla hea või halb.

Juhul kui sa ei pea tulevikuelusid väärtuslikuks, tahad ilmselt keskenduda kõige aktuaalsemate ja pakilisemate kannatuste leevendamisele. Mõjukusvaade võib mõjutada ka seda, kui oluliseks pead teatud tüüpi loomade heaolu toetavaid tegevusi. Kuna loomade eluiga on võrdlemisi lühike, mõjutavad mitmed sellised sekkumised loomi, kes veel ei eksisteeri – see annab neile vaadetele vähem moraalset kaalu.

Meie aga arvame, et leidub mõjuvaid põhjuseid person-affecting vaate vaidlustamiseks (sealhulgas seepärast, et see viib vastuoluliste järeldusteni) ning et tulevikuolenditel on moraalses mõistes väärtus.

  1. Kas saame teha midagi, mis kindlasti parandaks tulevaste olendite elusid?

See, kui lihtne on meil üleüldse oma praeguse tegevusega kauges tulevikus elavaid inimesi ja loomi mõjutada, on empiiriline küsimus. Võid olla arvamusel, et tulevikuolendid on samavõrd olulised kui praegu elavad olendid, ning võid samal ajal uskuda, et meil on palju lihtsam ja mõjusam teha midagi praeguste olendite aitamiseks.

  1. Kuivõrd peaksime muretsema väljasuremise võimaluse pärast ning kas saame selle suhtes midagi ette võtta?

Juhul kui pead inimeste väljasuremist järgmiste sajandite jooksul tõsiseks riskiks, mille suhtes saab praegu midagi ette võtta, on ehk olulisem keskenduda nende riskide vähendamisele, mitte aga inimeste ega loomade lühiajalise heaolu parandamisele. Oletame, et üle 50% riskiga tabab Maad järgneva 50 aasta sees asteroid, mis hävitab kogu planeedi elu. Oletame, et saame kindlalt selle asteroidi mõju määramiseks ja ennetamiseks midagi teha, kuid see tegevus nõuaks äärmiselt palju ressursse. Sellises olukorras oleksime ilmselt nõus suunama ressursid eelkõige sellesse tegevusse, selmet tegeleda intensiivse loomakasvatusega – oleks ju vähe kasu loomade elude parandamisest olukorras, kus kogu planeeti ähvardab väljasuremine.

Mõistagi sõltub see suurel määral sellest, kui tõenäoliseks pead asteroidi (või mõne muu eksistentsiaalse ohu) riski, ning sellest, kui kindel oled meie võimekuses selle suhtes midagi ette võtta. Kui me pole 100% kindlad ei ohus ega selle ärahoidmise võimaluses, ei peaks me kogu maailma ressurssi aktuaalsematelt probleemidelt ära võtma. Küll aga võiksime üle vaadata oma prioriteedid. Isegi kui oht on võrdlemisi väike, on mõistlik suunata osa ressursse potentsiaalse ülemaailmse katastroofi märkamisele ja ennetamisele, arvestades seda, kui palju on kaalul. Meie arvates on see teema olulisust arvestades hetkel liiga kõrvalejäetud valdkond, kuna selline töö on niivõrd abstraktne.

Kokkuvõtteks

  • Loomade kannatuste probleem on ulatuslik: iga aasta peavad kümned miljardid suurfarmide loomad elama kohutavates tingimustes ning saama tapetud.
  • Praegused tõendid viitavad sellele, et suure tõenäosusega on loomad teadlikud ja kannatamisvõimelised olendid.
  • Probleemi ulatuslikkust arvestades on loomade kannatused äärmiselt kõrvalejäetud teema. Alla 3% heategevuslikust rahastusest läheb loomade heaolu tarbeks; sellest omakorda 1% intensiivse loomakasvatuse valdkonda (kus aga kasutatakse ja tapetakse üle 99% maailmas inimese tõttu kannatavatest loomadest).
  • On põhjust arvata, et tegu on üsnagi käsitletava probleemiga. Mitmed kampaaniad on osutunud tõhusaks, olles muutnud nii üksikisikute kui ka asutuste käitumist ning loomade kohtlemisega seotud eeskirju. Uuendused toidutööstuses võimaldavad tarbijate jaoks lihtsustada loomsete toodete vältimist.
  • Sellegipoolest ei ole eelmainitud strateegiate mõju nii hästi tõestatud kui mõne inimeste heaolule (näiteks globaalses tervishoius) keskenduva strateegia  mõju.
  • See, kas pead loomade heaolu kõige olulisemaks valdkonnaks, sõltub järgmistest teguritest: kui oluline on sinu silmis tugev tõendusmaterjal sekkumise tõhususest; kui kindel oled loomade teadvuse olemasolus; kas usud, et loomade kohtlemine paraneb iseenesest nagunii; ning kuidas suhestub sinu jaoks meie kaugtuleviku küsimus võrreldes viivitamatute probleemidega.