Tõlgitud 80,000 Hoursi veebilehel avaldatud artiklist “All the evidence-based advice we found on how to be successful in any job”. Tõlkinud Anna Leontjeva ja Elis-Christina Kuuse.

Eneseabinõuanded ei tugine pahatihti mitte ühelegi tõendile. Mitu korda on sulle öeldud, et eesmärgi saavutamiseks tuleb mõelda positiivselt? See on ilmselt kõige levinum nõuanne, mida armastavad nii keskkooliõpetajad kui ka kuulsamad karjäärieksperdid. Selle nõuande põhiidee on see, et kui näed oma ideaalset tulevikku, jõuad sinna palju tõenäolisemalt.

Milles siis seisneb probleem? Tõendid näitavad, et tõde on hoopis vastupidine. Hiljutisest uurimusest selgub, et täiuslikust elust unistamine vähendab selle saavutamise tõenäosust. See on küll meeldiv, kuid vähendab motivatsiooni, sest tekitab tunde, nagu oleks eesmärk juba saavutatud. Teatud juhul võib positiivne mõtlemine olla ka kasulik, sellest räägime veidi hiljem.

Paljud nõuanded on vaid ühe inimese arvamus või kasutu klišee. Kuid meie avastasime mitmed tõendatud tegevused, millega saab igaüks muuta oma karjääri ja elu üleüldse produktiivsemaks ja edukamaks. Ja nagu varasemas artiklis nägime, saab oma oskusi täiustada veel aastakümneid.

Seetõttu oleme kokku kogunud parimad nõuanded meie viimase viie aasta uuringutest. Neid asju saab igaüks teha mistahes töökohal, et suurendada oma karjäärivõimalusi, oskusi ja seega nende positiivset mõju.

Enamasti ei ole tõendid nii tugevad, nagu tahaksime. Pigem on see parim meile teada olev info. Nõuannete valimisel oleme arvestanud (i) empiiriliste tõendite tugevust, (ii) mõistlikkust, (iii) potentsiaalse hüve suurust, (iv) nõuande rakendamise ulatuslikkust ja (v) järgimise kulusid.

Järjestasime nõuanded lihtsamast raskemani. Järjekord sõltub osaliselt ka oskuste väärtuse analüüsist.

Soovitame valida korraga vaid ühe valdkonna. Vali valdkond, millel oleks suurim mõju vähima vaevaga, ning keskendu sellele täielikult. Me valime igal aastal tavaliselt ühe või kaks valdkonda. Lugemise aeg 30 minutit.

Hoolitse enda eest

Alustuseks tuletame meelde, et ambitsioonikad inimesed ei hoolitse sageli enda eest. See võib nad aga läbi põletada ning muuta vähem edukaks. Tegelikult on oluline enda eest hoolitseda ka siis, kui soovid aidata teisi. Professor Adam Granti uuring näitas, et altruistid, kes ka enda huvide eest hoolitsesid, olid pikas perspektiivis produktiivsemad ja kokkuvõttes andsid veelgi rohkem abi.

Enese eest hoolitsemiseks on kõige tõhusam keskenduda põhitõdedele: magada piisavalt, treenida, süüa hästi ja hoida häid sõprussuhteid. Positiivse psühholoogia uuringud näitavad, et need põhitõed mõjutavad igapäevast õnne, rääkimata tervisest ja energiast. Need on tegelikult palju olulisemad tegurid kui need, millele inimesed keskenduma kipuvad, nagu näiteks sissetulek.

Nende valdkondade parandamise võimalusi on mitmeid. Mõnikord teevad triki ära abivahendid (näiteks mõni inimene leiab, et magab palju paremini silmamaskiga), kuid üldjuhul on asi paremate harjumuste loomises (nt iganädalase kõne kavandamine parima sõbraga). Alustamiseks on hea see nimekiri.

Adam Granti uurimus on ka teine põhjus, miks me ei arva, et teisi saaks aidata ennast liigselt ohverdades. Kui näiteks töötad pikki tunde ja kaotad aja jooksul lähedasi sõprussuhteid või hävitad oma tervist, siis oled lõpuks vähem produktiivne. Selle asemel määra piirid. See on üks põhjus, miks meile meeldib Giving What We Can annetamislubadus. Selle asemel, et muretseda pidevalt annetuse suuruse pärast, määra protsent ja järgi seda.

Vajadusel muuda esmatähtsaks oma vaimne tervis

Umbes 20% kahekümnendates noortel on mõni vaimse tervise probleem. Kui sul on vaimse tervise probleem – olgu see siis ärevus, bipolaarne häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, depressioon või midagi muud – siis sea prioriteediks sellega tegelemine. See on üks parimaid investeeringuid, mida saad kunagi teha nii enda kui ka teiste aitamiseks.

Me teame paljusid, kes võtsid vaevaks tegeleda oma vaimse tervisega ja leidsid sobivad ravimeetodid, mis aitasid nende produktiivsust oluliselt tõsta. Kui sa ei ole kindel, kas sul on probleem, on see endiselt väärt uurimist. Teame ka neid, kes on kümneid aastaid diagnoosimata olnud ja leidsid pärast ravi, et nende elu on palju paremaks muutunud. Vaimne tervis ei ole meie pädevaim valdkond ning me ei saa pakkuda meditsiinilist abi. Esimese sammuna soovitame pöörduda arsti poole. Kui õpite ülikoolis, võib sealt saada ka tasuta psühholoogilist abi.

Võid ka ise otsida kõige uuematel teadmistel põhinevat abi. Mitmete vaimse tervise probleemide puhul aitab näiteks kognitiivne käitumisteraapia (cognitive behavioural therapy), mis on üha kättesaadavam veebis. Üks selline rakendus on Pacifica. Depressiooni sümptomeid vähendab ka David Burnsi raamat “Feeling Good”. Raamatu positiivset mõju tõendavad ranged juhuslikustatud uuringud.

Kokkuvõtvalt teistest ravivõimalustest. Ühendkuningriigi Riiklik Tervishoiuamet avaldab kasulikke tõenduspõhiseid nõuandeid. Siin on kokkuvõte depressiooni ja ärevuse ravist. Aktiivsuse ja tähelepanuhäire (ingl ADHD – attention deficit hyperactivity disorder) kohta vaadake raamatuid täiskasvanute ADHD kontrolli alla saamisest (Russell A. Barkley “Taking Care of Adult ADHD”) ja sellele suunatud kognitiivsest käitumisteraapiast (Solanto, Mary V. “Cognitive Behavioral Therapy for Adult ADHD: Targeting Executive Dysfunction”). Mitmesuguste vaimsete probleemide raviks on populaarne ka psühholoog Gillian Butleri kirjutatud raamat “Managing Your Mind”.

Lisaks vaimsele tervisele tasub tähelepanu pöörata ka füüsilisele tervisele.

Tegele oma füüsilise tervisega (ära unusta oma selga!)

Palju tervisealaseid nõuandeid on petukaup. Kuid see on ilmselt ka valdkond, kus nõuanded on kõige tõenduspõhisemad. Terviseprobleemide kohta saad lisaks oma arstiga suhtlemisele lugeda teaduslikke järeldusi ka lehekülgedelt NHS Choices ja Mayo kliinik. Loe veel tõenduspõhiste tervisenõuannete kohta.

Me olime üllatunud, et suurim oht meie tootlikkusele on tõenäoliselt seljavalu: mõne allika kohaselt on see nüüd ülemaailmselt juhtiv haigestumise põhjus. Meie kaasautor Will oli kroonilise alaseljavalu tõttu äkitselt mitmeks kuuks töövõimetuks jäänud.

Tänapäevase töökeskkonna oht on ka ülekoormusvigastus (ingl RSI – repetitive strain injury), mis võib isegi püsivalt kahjustada klaviatuuri või hiire kasutamise võimet.

Will oli enne abi saamist rääkinud oma seljavalust üle kümne tervise asjatundjaga. See ei ole kuigi haruldane, sest seljavalu põhjused on teadmata6 ja seda võib olla raske ravida. Sellegipoolest saab vähendada oma seljavalu ja ülekoormusvigastuse tekke võimalusi kahel viisil. Esiteks seadista oma laud õigesti ja hoida head rühti – vaata nõu siit, siit ja siit. Teiseks muuda regulaarselt asendit (kasulik on Pomodoro tehnika). Kolmandaks treeni regulaarselt.

Need sammud tunduvad triviaalsena, aga statistiliselt on üsna tõenäoline, et sul tekib kunagi tõsine seljavalu ja sa tänad end selle lihtsa investeeringu eest.

Sümptomeid tuleb ravida kohe, kui need tekivad, ning mitte lasta neil süveneda. Loe veel seljavalu ja ravi kohta.

Kasuta nippe teaduslikest õnneuuringutest

Enamik õnnelikum olemise nõuandeid ei põhine mitte millelgi, kuid viimastel aastakümnetel on suuresti arenenud positiivne psühholoogia, mis uurib heaolu põhjusi. Sellest oleme kirjutanud varasemas artiklis. Selle valdkonna teadlased on välja töötanud praktilised ja lihtsad harjutused, et muuta inimesi õnnelikumaks. Neid harjutusi on testitud rangete uuringutega, et näha, kas nad tõesti töötavad. Tõendid on siiani välja kujunemas, kuid meie hinnangul on see parim koht, kuhu eneseabi jaoks pöörduda.

Need uuringud rõhutavad suures osas põhitõdesid – õnne jaoks on vajalikud uni, treening, perekond ja sõbrad. Seetõttu loetlesime need juba eespool. Kuid teadlased on teinud ka palju teisi avastusi.

Allpool on nimekiri tehnikatest, mida on soovitanud professor Martin Seligman, üks selle valdkonna asutajatest. Enamikku neist on kirjeldatud tema raamatus “Flourish”. Katseta neid ja muuda oma harjumuseks, kui need osutuvad kasulikuks.

Õnnelik olek ei ole mitte ainult iseenesest hea, vaid võib muuta sind ka produktiivsemaks, vastuvõtlikumaks sotsiaalsetele muutustele ja vähendada läbipõlemise tõenäosust.

  1. Hinda oma õnnelikkust iga päeva lõpus. Sa hakkad ennast paremini mõistma ja saad aja jooksul jälgida oma edusamme. Hea vahend tuju hindamiseks on Moodscope.
  2. Tänulikkuse päevik. Kirjuta iga päeva lõpus üles kolm asja, mille üle oled tänulik ja miks need juhtusid. Teised tänulikkuse arendamise viisid on samuti head, näiteks tänukülastus.
  3. Kasuta oma põhitugevusi. Katseta . Seejärel veendu, et kasutad ühte oma viiest tugevusest iga päev. Loe veel.
  4. Õpi kognitiivse käitumisteraapia põhitõdesid. See on positiivse mõtlemise tuum – suurt osa halbu tundeid põhjustavad kasutud uskumused ja uskumusi on võimalik muuta. Kognitiivses käitumisteraapias on just selleks välja töötatud mitmeid meetodeid. Üks lihtne ülesanne on ABCD, mida saab teha iga päeva lõpus.
  5. Ärksus. Ärksuseni jõutakse tavaliselt mediteerides. Uuringud on tõendanud, et meditatsioon parandab vaimset tervist. Samas ei ole veel uuritud ega tõendatud, kas see suurendab ka üldist heaolutunnet. Sellest hoolimata on see paljude sõnul nende heaolutunnet tõstnud. Kuna meditatsiooni taga peituv teooria on meie jaoks loogiline, soovitame mediteerimist proovida ja vaadata, kas see aitab ka sind. Alustamiseks soovitame Danny Penmani ja Mark Williamsi raamatut “Ärksus” (originaalis “Mindfulness”) ja mediteerimisrakendust Headspace.
  6. Tee iga päev midagi head. Anneta heategevusele, tee kellelegi kompliment või aita kedagi tööl.
  7. Harjuta aktiivset konstruktiivset vastamist, et teistega koos edu tähistada.
  8. Usu endasse. Kui usud oma võimete arengusse, oled ebaõnnestumise ja raske töö suhtes vastupidavam. Vaata Carol Dwecki raamatut “Mindset”, kus on juttu selle mõtteviisi uurimisest ja õppimisest.
  9. Kujunda oma töökoht. Varasemas artiklis käsitlesime meeldiva töö osasid. Sageli on võimalik kohandada oma tööd nii, et sel oleks rohkem meeldivaid tahke kui ebameeldivaid. See võib olla sama lihtne, kui üritada tööl rohkem aega sõbraga veeta.

Samuti on võimalik leida oma töös rohkem tähendust. Adam Grant tegi uuringu ülikoolistipendiumite jaoks raha kogujate kohta. Ta leidis, et nende tutvustamine stipendiumi saanud isikuga muutis neid oluliselt produktiivsemaks. See on eriti oluline siis, kui valid hea tegemiseks üldisema viisi, näiteks annetamise.

Töö kujundamise ülesandeid on katsetes hinnatud ja on leitud positiivseid tulemusi.

Täiendavate harjutuste saamiseks vaata tasuta kursuseid veebiküljelt Clearer Thinking ja lugege Sonja Lyubomirsky raamatutThe How of Happiness”.

Arenda oma sotsiaalseid oskusi

Sotsiaalsed oskused on elus kasulikud peaaegu kõigeks, ja kuigi nende arendamise kohta ei ole palju teada, on olemas mõned tõeliselt lihtsad asjad, mida igaüks saab õppida. Need on väikesed harjumused, nagu seltskondlik vestlemine ja oma mõttemallide muutmine sotsiaalsete olukordade kohta. Isegi need võivad muuta palju lihtsamaks sõprade leidmise, kolleegidega suhtlemise ja üldiselt inimestega toime tulemise.

Kõige populaarsem juhend põhiliste sotsiaalsete oskuste õppimiseks on ilmselt Dale Carnegie’ raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”. See on täis nõuandeid nagu “Inimese nime kõla on talle kõige armsam ja olulisem heli mis tahes keeles.”. Meie arvates on see nõuanne natuke aegunud, lihtsustatud ja manipuleeriva alatooniga. Meie lemmikjuhend on seni pigem Succeed Socially, mis on nüüd saadaval ka Chris MacLeodi raamatuna.

Kui sul on sotsiaalne ärevus ja soovid selle kohta nõu, siis soovitame Joyable’i. See on 12-nädalane veebipõhine koolituskursus kognitiivse käitumisteraapia tehnikas. See on kõige tõenduspõhisem verbaalse teraapia vorm, mis aitab üle saada suhtlemisolukorras levinud takistustest. Me proovisime selle ära ja see on kasulik igaühele, kes muutub suheldes närviliseks.

Kui soovid välja töötada kõrgema taseme sotsiaalseid oskusi, võib sulle kasulikuks osutuda Olivia Foxi raamat “The Charisma Myth”. Seal vähemalt proovitakse kasutada olemasolevaid uurimusi. Mõned on leidnud abi improvisatsiooniteatrist ning kõnepidamis- ja juhtimisoskuse arendamise kursusest Toastmasters.

Lõppude lõpuks on uute inimestega suhtlemisel tähtis harjutamine ja enda mugavalt tundmine. Seega on kasulik töötada samaaegselt oma suhtlemisoskuse ja ka järgmises peatükis käsitletud teema kallal.

Ümbritse end heade inimestega

Kõik räägivad võrgustiku loomise tähtsusest eduka karjääri saavutamiseks, ja neil on õigus. Töökohti leitakse tutvuste kaudu ning paljusid töökohti ei reklaamitagi, mistõttu need ongi saadaval vaid tutvuste kaudu.

Tutvused ei mängi rolli vaid töökoha leidmisel. Võib öelda, et sa muutud viie inimese sarnaseks, kellega kõige rohkem aega veedad. Ehk on see liialdus, kuid selles on kindlasti terake tõtt. Sõbrad panevad sinu jaoks paika käitumisnormid (sotsiaalsed normid) ja mõjutavad otseselt sinu enesetunnet. Sinu sõbrad võivad õpetada sulle ka uusi oskusi ja tutvustada uusi inimesi. Nicholas A. Christakise ja James H. Fowleri raamatus “Connected” on kirjeldatud selle mõju teaduslikku uurimist. Ühes uuringus leiti, et kui üks sinu sõpradest muutub õnnelikuks, oled sina tõenäoliselt 15% õnnelikum. Kui sõbra sõber muutub õnnelikuks, oled tõenäoliselt õnnelikum 10% võrra.

Sinu tutvusringkond on ka peamine sulle olulise ja värskeima info allikas, mida avaldatud kujul olemas ei ole. Kui soovid näiteks teada saada, missugune töö võiks sulle sobida biotehnoloogia valdkonnas, on kõige parem rääkida selles vallas töötava sõbraga. Sama kehtib ka siis, kui soovid teada saada sektori uutest suundumustest või töökoha igapäevareaalsusest.

Kui soovid kunagi alustada uut projekti või kedagi palgata, siis on sinu tuttavad esialgu parim valik, sest neid sa juba tead ja usaldad.

Lõpetuseks, kui hoolid sotsiaalsest mõjust, siis on sinu tutvused veelgi olulisemad. Osaliselt on see nii, sest saad mõjutada oma tuttavate suhtumist olulistesse ideedesse, nagu ülemaailmne tervis või loomade heaolu. Kuid osalt ka sellepärast, et sinu käitumine aitab seada oma tutvusringkonnas sotsiaalseid norme ja levitada positiivset käitumist ülal kirjeldatud viisil. Näiteks kui hakkad rohkem annetama, liitub sinuga tõenäoliselt rohkem kui üks inimene.

Praktilisi nõuandeid tutvuste loomiseks

Tutvusringkonna suurendamine kõlab jubedalt, kuid on lihtne: kohtu inimestega, kes sulle meeldivad, aita neid ja loo tõeline sõprussuhe. Kui sa tutvud paljude inimestega ja saad neile veidi abiks olla, on sul hiljem palju tuttavaid, kellelt teenet paluda. Kõige parem on aga aidata inimesi vastuteenet ootamata – parimad tutvujad just nii teevadki ning see on tõendatult parim tutvumisviis.

Sa ei pea kohtuma inimestega tutvuste loomise konverentsidel. Parim on tutvuda inimeste kaudu, keda juba tead – lihtsalt palu tutvustust ja selgita, miks soovid kohtuda (siin on mõned e-kirjade näited). Teine võimalus on luua tutvusi ühiste huvide kaudu.

Uue inimesega kohtumisel on kasulik nn viie minuti teene. Mõtle, mida saaksid selle inimese aitamiseks teha vaid viie minutiga, ja tee seda. Kaks parimat viie minuti teenet on kellegi tutvustamine või rääkimine raamatust või muust infoallikast. Õige tutvustamine võib muuta kellegi elu ja maksta sulle peaaegu mitte midagi.

Uute tutvuste leidmine nõuab siiski pingutust. Kõige parem on arendada välja harjumused, mis võimaldavad sul automaatselt kontakti luua. Näiteks liitu grupiga, mis kohtub korrapäraselt või ela koos inimestega, kellel käib palju külalisi. Väga hästi võib töötada ka kõrvalprojekti käivitamine. See annab hea põhjuse uute inimestega kohtumiseks ja nendega koos töötamiseks, luues rohkem mõttekaid tutvusi. Näiteks üks meie lugejatest, Richard, alustas hea tehnoloogia projekti Good Technology Project, mis võimaldas tal kohtuda paljude inimestega sotsiaalse mõju tehnoloogia (ingl social impact technology) valdkonnast.

Ära unusta, et soovid oma tutvusringkonda nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Sul võiks olla paar head liitlast, kes sind hästi teavad ja saavad raskes olukorras aidata, kuid samuti on kasulik teada inimesi paljudest eri valdkondadest, et sul oleks palju väljavaateid ja võimalusi. Koosta nimekiri oma viiest parimast liitlasest ning hoia nendega regulaarselt ühendust. Mõtle ka sellele, kuidas leida tutvusi uutest valdkondadest.

Hilisemas artiklis käsitleme parimaid viise, kuidas parandada oma tutvusi: liitu kogukonnaga.

Rohkem lugemist:

  • LinkedIni asutaja Reid HoffmaniThe Startup of You“ peatükk neli.
  • Professori Adam Granti “Give and Take“, mis räägib sellest, et kõige edukamad inimesed on andva mõtteviisiga, sest see aitab neil luua rohkem sidemeid.
  • Keith Ferrazzi’ raamat “Never Eat Alone”. Raamatu toon ei ole kõigi jaoks, kuid sellel on sama lähenemisviis, mis eelnevatelgi allikatel, samuti on seal palju strateegilisi näpunäiteid.
  • Lühike essee “How to make friends as an adult“, mis räägib vale puu all haukumisest.

Mõtle elukoha muutmisele

Veel üks viis tutvusringkonna laiendamiseks on kolimine. Me otsustasime hiljuti kolida oma organisatsiooni, 80,000 Hoursi, Suurbritanniast (Oxfordist) Silicon Valleysse, et saaksime olla osa sealsest startup-kommuunist.

Kuigi kaugtöö on muutunud üha populaarsemaks, koonduvad mõned tööstusharud ikkagi kindlatesse piirkondadesse. Silicon Valleys on tehnika, Los Angeleses meelelahutus, New Yorgis turundus, mood ja majandus, Bostonis ja Cambridge’is teadus, Londonis rahandus jne. Sealsetes kogukondades on palju lihtsam luua professionaalseid suhteid ja seal on rohkem töökohti. Mõne tööstuse kõrgeimad ametikohad ongi koondunud ühte piirkonda. Näiteks kolmveerand USA meelelahutustöötajatest elab Los Angeleses. Piirkonniti erinevad märkimisväärselt ka palgad, nende erinevus on palju suurem kui elatustaseme erinevus.

Kuid see on ainult osa nende piirkondade eripärast. Maailma kümnes suurimas majanduspiirkonnas on ainult 6,5% maailma elanikkonnast, kuid see-eest 57% patenteeritud uuendustest, 53% kõige rohkem mainitud teadlastest ja 43% kogumajanduse toodangust. See näitab, et neis piirkondades ollakse innovatsioonis ja majanduses ligikaudu kaheksa korda tootlikumad kui keskmine inimene. Need piirkonnad olid 2008. aastal järgmised: (1) Suur-Tokyo, (2) Bostoni-Washingtoni koridor, (3) Chicago ja Pittsburgh, (4) Amsterdam-Brüssel-Antwerpen, (5) Ōsaka-Nagoya, (6) London ja Kagu-Inglismaa, (7) Milano ja Torino, (8) Charlotte ja Atlanta, (9) Lõuna-California (Los Angeles, San Diego) ning (10) Frankfurt ja Mannheim. Mainimist väärivad ka Silicon Valley, Pariis, Berliin ja Denver-Boulder, sest neil on väga kõrge innovatsiooninäitaja inimese kohta.

Nende piirkondade produktiivsuse põhjus ei ole täiesti selge, kuid vähemalt osa sellest on innovaatorite vaheline tihe suhtlus. Samuti võivad olla olulised kultuur ja sotsiaalsed normid. Kui see on tõsi, on sul suurem võimalus läbi lüüa, kui kolid nendesse piirkondadesse. Teame neid, kelle karjäär on pärast ümberkolimist märgatavalt arenenud. (Loe lisa Edward Glaeseri raamatust “Triumph of the City”.)

Kas peaksid kolima Taisse? Vastupidine strateegia on kolida kuhugi lõbusasse ja odavasse kohta. Tänapäevane kaugtöövõimalus teeb selle lihtsamaks kui kunagi varem. See võib parandada elukvaliteeti ja säästa raha kauem, et saaksid alustada uut projekti või õpinguid. Loe veel. Kui olla aga ambitsioonikam oma karjääri alguses, võib ülal nimetatud põhjustel paremini teenida tööstusharu keskuses.Muud tegurid

Sinu asukoht on oluline ka teistel põhjustel. Ühes 20 000 osalejaga USA uuringus leiti, et rahulolu elukohaga oli peamine osa eluga rahulolust.10 Seda seetõttu, et elukoht mõjutab mitmeid olulisi elu aspekte. See määrab ära, millist tüüpi inimestega sa koos aega veedad. See määrab sinu igapäevase keskkonna ja tee tööle. See määrab isegi sinu kindlustuse pensionieas – enamik inimesi on teinud suurima investeeringu oma majja ning kinnisvarahind kõigub piirkonniti.

Elukoha muutmisel on suurim hind isiklik elu. Uute sõprade leidmiseks kulub palju aega ning sugulased jäävad tõenäoliselt maha. Lähedased suhted on eluga rahulolu juures ehk kõige olulisemad, mistõttu see ei ole väike hind.

Üks võimalus on kolida eemale mõneks aastaks ja luua kontakte ning liikuda seejärel koju tagasi. Kui sa ei saa kolida, siis võid külastada korrapäraselt oma valdkonna keskusi. Kui oled elukoha valikus ebakindel, võid proovida elada vähemalt paar kuud igas asukohas.

Sellel teemal soovitame täiendavalt lugeda Richard Florida raamatut “Who’s Your City”. Raamatule on lisatud tulemuste kaart, millele saad eri linnades elamise rahulolu hindamiseks tugineda. Märgime küll ära, et me ei toeta eriti tema enda hinnanguid (vaadake näiteks seda kriitikat) ning hinnangu aluseks olevad andmed pärinevad 2008. aastast. Samal teemal meeldis meile ka Paul Grahami essee. Loetleme siin asukohad, kuhu on koondunud meie kogukond.

Kasuta raha säästmiseks neid näpunäiteid

Soovitame säästa piisavalt raha, et saaksid sissetuleku puudumisel mugavalt elada vähemalt kuus kuud kui mitte kaksteist. Esiteks annab see sulle turvalisuse. Teiseks annab see paindlikkuse, et teha suuri karjäärimuutusi ja riskida. Säästude hulk sõltub sellest, kui kergesti suudad leida uue töökoha. (Loe rohkem sellest, kui palju vajad ajavaru.) Tavapärane nõuanne on kõrvale panna veel umbes 15% oma sissetulekust pensionile jäämiseks.

Kuidas saaksid raha säästa? Säästa automaatselt. Seadista oma põhikontolt otsekorraldus säästukontole, nii ei pea sa raha märkamagi.

Keskendu suurtele võitudele. Selle asemel, et pidevalt kokku hoida (ära osta seda latte’t!), määra üks kahest eelarve valdkonnast, mida saaksid suurema tulemusega kärpida. Põhiviis on üürihinnalt säästmine – koli väiksemasse kohta või jaga kellegagi maja.

Ole ettevaatlik raha vahetamisega aja vastu. Oletame, et saad pärast kolimist säästa 100 dollarit kuus, kuid edasi-tagasi reisimiseks kulub tund aega rohkem. Selle asemel võid kulutada seda aega ületundide tegemiseks ja suurendada edutamisvõimalust või teenida lisatasu. Kõrgema üürihinna teeksid tasa juba siis, kui teeniksid vaid 5 dollarit tunnis.

Niikaua kuni sul pole kuueks kuuks säästusid, vähenda annetused ühe protsendini.

Enamateks nõuanneteks vaata veebilehte Mr Money Mustache ja Ramit Sethi raamatut ”I Will Teach You to be Rich”. Nende toon ei ole kahjuks kõigile sobiv, kuid neil on meie teada parimad nõuanded.

Pea meeles, et võib-olla on tõhusam keskenduda pigem teenimisele kui vähem kulutamisele, seda eriti palga läbirääkimise teel.

(Lisalugemist isiklike rahaasjade kohta neile, kes soovivad annetada heategevusele, leiad sellest sissejuhatavast juhendist ja sellest edasijõudnute juhendist.)

Proovi seda nimekirja produktiivsuse suurendamiseks

Väga palju on kirjutatud tööandjate poolt hinnatud oskustest. Eanamasti on teemaks turundus, programmeerimine või andmeteadus. Eriti ei räägita aga oskustest, mis on kasulikud igas töös.

Üks näide on isiklik produktiivsus ehk harjumused ja tehnika, mis võimaldavad ükskõik missuguse eesmärgi poole püüeldes produktiivsem olla. Näiteks kavatsuste ellu viimine. Selle asemel, et öelda endale “Ma treenin iga päev”, määra konkreetne seos, näiteks “Kui ma töölt koju jõuan, panen ma esimese asjana jalga tossud ja lähen jooksma”. See meetod on üllatavalt lihtne ning metaanalüüs näitab, et see aitab eesmärke saavutada palju tõenäolisemalt – enamasti isegi kaks korda tõenäolisemalt (efekti suurus on 0,65).

Järgmiseks toome loetelu produktiivsuse meetoditest, mida on paljud meie kaastöötajad kasulikuks pidanud. Need meetodid ei ole tõenduspõhised, kuid need saab mõju hindamiseks kiirelt läbi proovida. Proovi need ükshaaval läbi ning keskendu seejärel ühele meetodile nädalateks, kuni see muutub harjumuseks.

  1. Siin on mõned nõuanded oma eesmärgi juurde jäämiseks. Kui sul on raskusi alustamisega, proovi esmalt siduda oma kavatsused teiste tegevustega, nagu kirjeldasime eespool. Teiseks saad muuta kavatsuste elluviimist veelgi efektiivsemaks, kui (i) kujutad ette, kuidas sa eesmärgi täitmisel põrud, (ii) teed kindlaks, miks sa põrusid ja (iii) muudad oma plaani, kuni oled selle õnnestumises kindel. Seega on negatiivne mõtlemine kõige efektiivsem. Võid sellest lähemalt lugeda professor Gabriele Oettingeni raamatust “Rethinking Positive Thinking”. Kolmandaks teame paljusid, kes ülistavad pühendumistehnikaid, nagu Beeminder ja stickK. Motivatsioonist on põhjalikult kirjutanud Nick Winter raamatus “The Motivation Hacker” ja Piers Steel raamatus “The Procrastination Equation”.
  2. Jälgi oma tegemisi süsteemselt. Kasuta näiteks lihtsustatud versioon süsteemist Getting Things Done (enamiku meelest on täielik süsteem ülepakutud). See aitab sul vältida unustamist ja annab (natuke) meelerahu.
  3. Tee iga päeva lõpus viie minuti ülevaade. Võid lisada sellesse ülevaatesse kõikvõimalikke muid kasulikke harjumusi, nagu tänulikkuse päeviku, õnnelikkuse mõõtmise ja päeva jooksul õpitule mõtlemise. Ülevaate ajal saad seada eesmärgi ka järgmiseks päevaks – enamasti on kasulik alustada just sellega (meetod, mida nimetatakse konnade söömiseks).
  4. Vaata iga nädal tund aega üle oma põhieesmärgid ja tee järgmise nädala plaanid. (Tee seda iga kuu ja aasta.) Siin on näide.
  5. Planeeri oma aega, proovi näiteks pidada kõik koosolekud ühe või kahe päevaga, seejärel eralda pikem aeg töö jaoks, vasta nädala lõpuks kõikidele meilidele. Paul Graham arutab aja planeerimist oma essees “Maker’s schedule, manager’s schedule”. Planeerimine vähendab ajakulu ja keskendumisraskusi, mis tekivad tööülesannete vahetamisest. Rohkem infot on selle kohta Cal Newporti raamatus “Deep Work”. Ühtlasi kaalu kindla tööaja määramist (näiteks lõpeta töö alati punkt kell 18.00). Paljud on tähendanud, et see muudab nad tööajal produktiivsemaks, vähendab läbipõlemisohtu ega sega eraelu.
  6. Kasuta keskendumisvõime parendamiseks Pomodoro tehnikat. Sea endale töö ajaks taimer ning keskendu ühele ülesandele vaid 25 minutit. Lihtsamat tehnikat on raske ette kujutada, kuid see aitab paremini keskenduda ja vältida töö edasilükkamist. Seda tehnikat soovitab Oaklandi ülikooli inseneriteaduse professor Barbara Oakley oma kursuses “Learning how to learn”.
  7. Loo rutiin, mis lubab ülesandeid automaatselt ära teha, näiteks tee trenni kohe pärast lõunat.Paljud leiavad, et eriti oluline on hea hommikurutiin, sest see aitab päeva hästi alustada.
  8. Loo süsteemid, mis lihtsustaksid igapäevaseid ülesandeid ja säästaks sinu tähelepanu, nagu iga päev sama hommikusöögi söömine.
  9. Blokeeri sotsiaalmeedia. Selle eesmärk on tekitada sõltuvust, nii et see võib rikkuda sinu tähelepanuvõime. Tihe ülesannete vahetamine tekitab keskendumisraskusi ja muudab sind vähem produktiivseks. Sel põhjusel blokeerivad paljud inimesed sotsiaalmeedia töö ajaks või teatud ajaks iga päev, et oma tootlikkust oluliselt tõsta. Hiljutine uuring isegi tõendas, et Facebooki kasutamine muudab inimesed vähem õnnelikuks. Proovi rakendusi Rescue Time, Freedom või (OFFTIME). Või tasusta end tööle keskendumise eest rakenduses Forest. Kõigi nende meetodite kohta on kirjutatud tohutult palju. Loodetavasti annab see meetoditest piisava ülevaate ja aitab alustada. Kui oled juba mõne kuu jooksul mõne neist meetoditest oma harjumuseks teinud, tee järgmine samm.

Õpi õppima

Veel üks igal töökohal kasulik oskus on õppimise õppimine. Üllataval kombel on õppimist võimalik kiirendada. Üks näide on hajutatud kordamine. Kui proovid meelde jätta näiteks võõrkeelset sõna, näitavad uuringud, et seda tuleb üle korrata teatud ajavahemike tagant. Niimoodi korrates jääb see meelde palju kiiremini. Ülekordamise lihtsustamiseks on nüüd olemas töövahendid, nagu Anki, kus saab kordamiskaardid ise teha, ja Memrise olemasolevate kaartidega.

Taolisi tehnikaid on palju rohkem. Meie peamine soovitus on Barbara Oakley kursus õppimisest Courseras, mis on on praegu kõige vaadatuim veebikursus üldse. Samuti võid lugeda raamatut, millel see põhineb – “A Mind for Numbers”.

Veel üks oluline oskus on uute harjumuste loomine, sest see aitab omandada kõik teised asjad selles nimekirjas. Soovitame Stanfordi ülikooli professori B. J. Foggi kursust “Tiny Habits”. Või vaata Leo Babauta juhist harjumuste omandamise kohta “The Power of Less”, mis on kokku võetud siin.

Harjutamise tähtsusest ekspertteadmiste omandamisel ja efektiivsest harjutamisest räägib professor K. Anders Ericssoni kirjutatud raamat “Peak”. Kokkuvõtvalt: sul peab olema (i) harjutamiseks kindel eesmärk, mis parandab su nõrkusi; (ii) kiire tagasiside sinu arengu kohta; (iii) tähelepanu suunatud täielikult ülesandele ja (iv) hea juhendaja või õpetaja. Paljud on autot juhtinud tuhandeid tunde, kuid ei ole sellegipoolest profisõitjad. Seda seetõttu, et nende praktikas ei ole kõiki eelmainitud tegureid ja nende oskus langeb kiiresti. Samamoodi toimub see ka teiste tööde puhul.

Fadde ja Klein on kirjutanud suurepärase essee “Deliberate Performance” selle kohta, kuidas muuta ükskõik missugune tegevus oskusi täiendavaks harjumuseks. Vaata selle kokkuvõtet.

Kui oled põhitõed selgeks saanud, jätka spetsiifilisemate oskustega, millest räägime järgmises kahes punktis.

Tööga paremini hakkama saamiseks kasuta tegevuskava

Kuidas saaksid oma tööd paremini teha? Hea tööga kaasnevad boonused – paremad saavutused ja kontaktid, mis suurendavad su karjäärikapitali; suurem tööalane pädevus tõstab rahulolu, mis tagab rohkem positiivset mõju.

Usinamalt töötamine aitab – selleks, et välja paista, tee vaid 10% rohkem kui teised. Kasulikum on siiski töötada targemalt, mitte rohkem. Võiksid esitada endale võtmeküsimuse: “Mida on vaja tegelikult, et sellel ametikohal välja paista?”. Tähelepanu võib üsna kergelt hajuda, kuid tõeliselt olulisi asju on tavaliselt väga vähe. Müügiesindaja jaoks on see tulu, mida ta sisse toob. Akadeemiku jaoks on see artiklite hulk, mida avaldab.

Räägi selle valdkonna edukate töötajatega ja proovi välja mõelda, mis see võtmetegur on. Ära jää nende juttu lihtsalt uskuma, vaid uuri välja, mida nad tegelikult tegid. Seejärel vaata eelmist punkti ja mõtle välja, kuidas saaksid need oskused omandada. Õppimise ajaks vähenda muid kohustusi.

Rohkem teada saamiseks soovitame Cal Newporti raamatuid “So Good They Can’t Ignore You”, “Deep Work” ja tema veebikursust “Top Performer”. Mõned olulised ideed on esitatud nendes postitustes: 1, 2, 3.

Paremini mõtlemiseks kasuta otsustusprotsessi uuringuid

Teine näide vajalikust, kuid mahavaikitud oskusest on hea mõtlemine. Hiljutised uuringud viitavad sellele, et intelligentsus ja ratsionaalsus on teineteisest lahus – ehk teevad just selle tõttu targad inimesed nii palju rumalaid otsuseid –, aga õnneks on ratsionaalsust lihtsam treenida.

Selge mõtlemine on samuti oluline, kui tahad muuta maailma paremaks. Ülejäänud juhendis näitame, et suure sotsiaalse mõju jaoks tuleb teha palju raskeid otsuseid ja eirata seejuures oma eelarvamusi.

Kuidas olla ratsionaalsem? Osaliselt hõlmab see parema mõtlemisharjumuse ülesehitamist. Aastakümnete pikkused uuringud on näidanud, et teeme tihtipeale halbu otsuseid kognitiivsete nihete tõttu, nagu on näidatud siin. Võid sellest veel lugeda Daniel Kahnemani teadustööst “Kiire ja aeglane mõtlemine” (originaalis ”Thinking Fast and Slow”).

Õnneks aitab mõni harjumus nende nihete mõjust üle saada. Näiteks selgus mitmest otsustamisuuringust, et jah-või-ei-otsused, mis hõlmavad vaid üht valikut, hinnati palju harvemini õnnestunuks, kui need, kus valikuvõimalusi oli palju. Seetõttu võiks harjumuspäraselt kaaluda otsustamisel vähemalt kahte valikut. Seda ja palju muud nõu leidub Chip ja Dan Heathi raamatus “Otsustamise neli sammu. Kuidas elus ja töös paremaid otsuseid teha” (originaalis “Decisive”). Samuti on meil suur nimekiri aitamaks ratsionaalseid karjääriotsuseid langetada.

Uut ja huvitavat uurimistööd on tehtud ka parema ennustamise kohta. See on kokku võetud professor Philip Tetlocki raamatus “Superforecasting”. Ennustamises saad päriselt kätt proovida avalikul ennustamisturniiril, kus näed oma sooritust ja arenguvõimalust. Samuti võid proovida seda mängu. Õpi selle teema kohta rohkem ka meie taskuhäälingust.

Ennustuse tegemiseks või maailma paremaks mõistmiseks on oluline õigesti täiustada oma uskumusi, kui puutud kokku uue tõendusmaterjaliga. See on nii kasulik oskus, et tegime sellest ühe taskuhäälingu osa: “Kui palju peaksid uute tõendite põhjal oma tõekspidamisi muutma?”.

Saad muuta on mõtteviisi paremaks ka sellega, et lood endale ideede ja vaimsete mudelite kogumiku. See tähendab iga valdkonna põhiideede mõistmist. 80,000 Hoursi töötaja Peter McIntyre koostas nimekirja 52 põhikontseptsioonist, mille võid saada oma e-postkasti.

Eriti oluline on mõista statistika ja otsustamisanalüüsi aluseid. Suurepärane raamat ratsionaalsest lähenemisest keerukatele probleemidele on Douglas Hubbardi “How to Measure Anything”.

Kui soovid oma ratsionaalsust veelgi arendada, vaata neid tasuta veebikursusi.

Kaalu ka nende vajalike oskuste õppimist

Õppida saab töö kõrvalt, kui töö neid oskusi otseselt ei anna. Tänapäeval on see väga lihtne tänu odavatele veebikursustele nagu Udacity, Coursera ja EdX.

Mõnda oskust saab aga kiiremini õppida töö käigus, kui keegi kogenum saab sind juhendada. Seetõttu proovi üksi õppimise asemel rakendada uusi oskusi igapäevatöös või alusta uue projektiga. Näiteks kui soovid õppida veebikujundust, kujunda vabatahtlikult veebilehekülg grupile, millega seotud oled. Projektide tegemine on motiveerivam kui abstraktne õppimine.

Milliseid oskusi on kõige parem õppida? Me analüüsisime, millised ülekantavad oskused on kõige kasulikumad kõige ihaldusväärsematel töökohtadel ning leidsime, et parimad on:

  1. Analüüsivõime, sh otsuste tegemine, kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine.
  2. Uute oskuste ja teabe omandamine.
  3. Sotsiaalsed oskused, sh suuline kommunikatsioon, aktiivne kuulamine, tajumine, veenmine.
  4. Juhtimisoskus, sh ajaplaneerimine, tulemuste ja töötajate jälgimine ning inimeste koordineerimine.

Üldjoontes võime neid nimetada juhtimisoskusteks. Probleem on selles, et neid oskusi on raske arendada. Suhtlemisoskuse ja otsustusvõime arendamiseks ei ole ühtset head tehnikat, kuigi kasutame neid oskusi iga päev. Aga näiteks spetsiifilisemat oskust nagu programmeerimine saab üsna kõrge tasemeni arendada ühe-kahe aastaga.

Mida siis teha? Soovitame kõigepealt arendada eelnevalt toodud viiside abil olulisi üldoskusi ning alles seejärel jätkata kutseoskustega.

Kutseoskustest soovitame eelkõige tarkvaraga seonduvaid, sest tarkvaral on majanduses kasvav osatähtsus. Sellised oskused on näiteks tarkvaraarendus, andmeteadus, statistika, digiturundus ja tarkvara disain.

Samuti tuleb arvestada isikliku sobivusega. Mõni oskus on kiiremini õpitav kui teised ja selle tundmine muudab sinu jõupingutused tõhusamaks. Pead mõtlema ka sellele, missugused oskused sulle tulevikus enim kasuks tulevad.

Millised oskuste kombinatsioonid on parimad? Mõtle, kas tahaksid keskenduda pigem ühele põhioskusele või arendada mitut. Mõnes valdkonnas sõltub edu ühest oskusest, näiteks akadeemiline karjäär sõltub peamiselt avaldatud väljaannete kvaliteedist. Kui tahad keskenduda sellisele valdkonnale, siis arenda üht põhioskust. Tihtipeale toob tunnustust ka üks suurem saavutus, ja mitte mitu tavalist.

Mõnes teises valdkonnas saab aga luua oma niši tavatu oskuste kombinatsiooniga. Näiteks “Dilberti” looja Scott Adams omistab oma edu üsna heale huumorimeelele, joonistusoskusele ja ärimaailma tundmisele. Nendes oskustes eraldivõetuna on temast palju osavamaid inimesi, kuid sellise oskuste kombinatsiooniga on ta üks maailma parimaid.

Siiski pole kõik oskuste kombinatsioonid väärtuslikud. Me ei saa öelda, missugused kombinatsioonid on parimad või kas keskenduda ühele oskusele või mitmele.

Üks kombinatsioon on siiski selgelt väärtuslik, see on matemaatiliste ja sotsiaalsete oskuste kombinatsioon. Kuna tehnoloogia areneb, kasvab nõudlus töötajate järele, kes saavad hakkama nii inimeste kui ka tehnoloogiaga. Kui tavaliselt spetsialiseerutakse ühele või teisele, siis on puudus neist, kes on head mõlemas.

Kuidas neid oskusi arendada? Ideaalis võiksid leida projekti, kus mentor saaks sinu oskuste kohta tagasisidet anda. Sellele lisaks tööta läbi kvaliteetne materjal, nagu näiteks:

Juhtimisoskustest on ilmselt kõige lihtsam õppida juhtimist, sest selle käigus saab omandada palju konkreetseid harjumusi ja protsesse:

Müügi, veenmise ja läbirääkimise kohta on parimad infoallikad järgmised:

  • Suur osa heast müügist põhineb tõepoolest kasu saamisel ja klientidega heade suhete loomisel, seega vaata üle meie nõuanded tutvuste loomise kohta.
  • Neil Rackmani “Spin Selling”. See kõlab kohutavalt, kuid on tegelikult kõige tõenduspõhisem allikas, mille leidsime. Rackman oli jälginud parimaid müügimehi ja nende müügivõtteid, koolitanud seejärel teisi samu võtteid kasutama ja teinud siis juhuslikustatud katseid. See info on aga veidi vananenud ja nüüdseks üldtuntud.
  • Robert Cialdini “Influence” võtab kokku selle, mida psühholoogilised teadusuuringud veenmisest räägivad.
  • Dan Pinki raamat “To Sell is Human” näitab, mida uurimused müügi kohta ütlevad.
  • William Ury “Getting Past No” on klassikaline läbirääkimisoskustest kõnelev raamat. Seal toodud võtteid ei ole põhjalikult testitud, kuid meie teada ei olegi läbirääkimisnõuandeid teaduslikult piisavalt testitud.

Soovitud valdkonnas läbilöömiseks ja loova panuse andmiseks tee järgmised sammud

Pärast eelnevate lihtsate nõuannete järgimist ja erinevate valdkondade uurimist on üks võimalus saada mõne valdkonna asjatundjaks. Nii võid valitud valdkonda suuresti mõjutada ja oma tegevusest rõõmu tunda. Kui eelnevate nõuannete läbitöötamine võib võtta aastaid, võib asjatundjaks saamine võtta aastakümneid. Kuidas asjatundjaks saadakse?

Levinud arvamuse järgi on igal inimesel millegi peale annet. Kuulus asjatundjate uurija K. Anders Ericsson aga kummutas selle müüdi (kirjutasime sellest varem siin). Igal alal, kus oskuste tase võib suuresti erineda, on tipptegijad teinud endaga palju tööd ja harjutanud, tihti oma ala parimate asjatundjate käe all. Lapsgeeniused, nagu Mozart, said teistest paremaks, sest hakkasid oma oskusi arendama väga noorelt ja väga intensiivselt.

Siiski pole veel kindlaks tehtud, kas piisab harjutamisest või on vajalik ka anne. Kuna ühtset järeldust veel pole, võib oletada, et olulised on mõlemad.

See tähendab, et asjatundjaks saamiseks on vaja nelja asja:

  • Annet.
  • Õiget õppetehnikat ja õpetajat.
  • 10–30 aastat harjutamist.
  • Õnne.

Harjutamisele kuluva aja hulk sõltub valdkonnast. Rohkem aega kulub juba väljakujunenud alal, näiteks jooksmises. Uuemates valdkondades võib tippu jõuda kiiremini.

Niisiis, kuidas peaksid tegevusvaldkonda valima? Esiteks, kui kavatsed pühenduda kümneteks aastateks, võiks see valdkond olla väärtuslik. Selle valimisel võib aidata meie materjal kõige olulisemate probleemide, kõige vajalikumate oskuste ja suurima mõjuga karjäärivõimaluste kohta.

Teiseks peaks sellel erialal olema võimalik eksperdiks saada. Üks variant on valida uus ja eiratud valdkond, kus võiks asjatundjaks saada üsna kiiresti. Näiteks GiveWell sai heategevuse hindamise eksperdiks viie aastaga hoolimata vähesest kogemusest.

Pealegi on üsna raske ennustada, kes milleski uues esimesena läbi lööb. Sellest oleme kirjutanud isikliku sobivuse artiklis. Seega usume, et proovida tasuks mitut valdkonda. Vaata näpunäiteid uue valdkonnaga tutvumiseks.

Mitme valdkonnaga tutvumise järel soovitame toimida järgmiselt:

  1. Uuri välja, mis sind kõige rohkem motiveerib. Motivatsioon on edu saavutamiseks vajalik (kuigi ainuüksi sellest ei piisa).
  2. Uuri välja, milles arened kõige kiiremini. Kiire areng on üks andekuse märke.
  3. Räägi ekspertidega ja küsi ausat hinnangut oma võimekusele.
  4. Kui võimalik, jälgi objektiivseid edu märke. Näiteks tipptasemel doktoriõppesse saamine tõotab edu teadusuuringutes; mõnel spordialal tuleb aga alustada teatud vanusest. Paremate prognooside tegemiseks kasuta materjali .
  5. Kui oled leidnud valdkonna, milles oled äärmiselt võimekas, võiksid sellele pühenduda. Pühendumiseks rakenda kogu parema õppimise infot.
  6. Ole valmis aastatepikkuseks raskeks tööks, kuid pea meeles, et huvi selle valdkonna vastu kasvab teadmiste kasvades ja hakkad kasutama oma oskusi teiste aitamiseks.

Teadmiste ja oskuste arendamise kohta rohkem teada saamiseks soovitame K. Anders Ericssoni raamatut “Tipp. Meistriks saamise saladused” (originaalis “Peak”), kuid pea meeles, et ta eelistab harjutamist andekusele. Samuti soovitame Angela Duckworthi raamatut “Südikus” (originaalis “Grit”), mis õpetab kire ja visaduse arendamist.

Mis juhtub siis, kui saad eksperdiks? Siis kasuta oma oskusi maailma kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks.

Iga probleemi ja selle lahenduse kohta saab infot meie lehelt, kuid eksperdi parim panus on leida lahendus, mille peale pole veel keegi mõelnud. Uuenduslikkuse arendamiseks oskame soovitada vaid professor Adam Granti raamatut “Originaalsus” (originaalis “Originals”).

Näe paremaks inimeseks saamise nimel vaeva

Kõik eespool kirjutatu ei ole midagi väärt, kui sa ei kasuta seda hea eesmärgi nimel.

Paremaks inimeseks saamise all mõtleme oma väärtushinnangute kindlaks tegemist ja nende järgi elamist, omades seejuures elus selget sihti.

Paremaks inimeseks saamine on eluaegne teekond. Siin on mõned sammud, mida kaaluda:

  1. Mõtle oma väärtushinnangutele ja eesmärkidele. Meie arvates on kasulik oma väärtushinnangutele mõelda igal aastal, hinnata nendega toimetulekut ja seada eesmärgid järgmiseks aastaks. Siin on selle tegemiseks Alex Vermeeri protsess. Väärtushinnangute all peame silmas seda, millest hea elu meie jaoks koosneb. Nende väljaselgitamiseks küsi endalt korduvalt, miks oma eesmärke täidad, kuni sügavamat põhjust enam ei tule. Või kujuta ette, et sul on jäänud aasta aega elada ja mõtle, mida selle ajaga teeksid. Mis puutub eesmärkidesse, siis otsi võimalikult väikseid tegevusi, mis annavad suurima mõju, ja ära vali neid liiga palju. Sellest kõigest on kasulik rääkida hea sõbraga.
  2. Uuri, mida on veel paremaks inimeseks saamise kohta kirjutatud. Nende küsimuste üle on arutletud aastatuhandeid, nii et ära proovi neid ise lahendada. Eelkõige on kasulik teada filosoofia põhitõdesid. Üks sissejuhatus praktilisse moraalsesse filosoofiasse on Peter Singeri raamat “Practical Ethics”, kuigi hoiatame mõne vastuolulise järelduse eest, millega me ei pruugi tingimata nõustuda. Ehk soovid tutvuda mõne vaimse praktikaga (meie isiklik valik oleks mediteerimine ja budism, mille kohta annab infot e-kursus “Buddhism and Modern Psychology” ja Sam Harrise raamat “Waking Up”). Testi aktiivselt oma vaadete õigsust.
  3. Arenda iga päev oma iseloomu. Selle all mõtleme selliste positiivsete iseloomuomaduste arendamist nagu meelekindlus, enesekontroll, alandlikkus, tänulikkus, lahkus, uudishimu, ausus ja optimism. Need omadused on eluliselt tähtsad eduka elu ja teiste abistamise jaoks. Soovitud iseloomuomaduste arendamisele aitab kaasa suhtlemine inimestega, kellel on need olemas (nagu varem kirjeldasime). Samuti võib kujundada väikeseid harjumusi käitumise parandamiseks. Kui hoiad ausust hinna sees, siis ole aus ka igapäevaolukordades. See teeb kergemaks õige valiku tegemise olukorras, kus tunned kiusatust valetada. Näiteid iseloomuomaduste olulisuse kohta näed David Brooksi raamatus “Tee iseloomuni” (originaalis “The Road to Character”), mille oli Bill Gates valinud 2015. aastal üheks oma lemmikraamatuks.
  4. Esita endale mõnikord väljakutse – vaheta teiste aitamise nimel töökohta, anneta rohkem või löö kaasa mõne probleemi lahendamisel. Võid seada endale ühe suure moraalse väljakutse igal aastal.

Kuidas olla edukas: kasu endasse investeerimisest

Maailmale saab positiivset mõju avaldada, kui oled õnnelikum, produktiivsem ja saad kõrgemat palka. Selleks ei pea tingimata olema ideaalset töökohta.

“Teadmised ja produktiivsus on nagu liitintress. Kui kahest sama võimekast inimesest näeb üks 10% rohkem vaeva, on ta teisest enam kui kaks korda edukam. Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa õpid; mida rohkem sa õpid, seda rohkem saad teha; mida rohkem saad teha, seda suuremad võimalused sul on.”
— Richard Hamming, You and Your Research

Produktiivsuse ja õppimise materjali kasutades võib õnnestuda kõike muud palju kiiremini selgeks saada. Kui võtad ette aga positiivse psühholoogia materjali, muutud õnnelikumaks, mis omakorda tõstab produktiivsust. Kui ümbritsed ennast toetavate inimestega, aitab ka see kõike muud, ja nii edasi. Nii saad aastate jooksul õppida, kuidas olla edukas, luua uusi karjäärivõimalusi ja saavutada palju rohkem, kui ette kujutasid. Nii et vali üks ala ja alusta.