Käesolev tekst on refereeritud William MacAskilli raamatu „Doing Good Better“ (2015) 9. peatükist. Autorid on Anna Linda Tomp, Ann-Marii Vilk ja Liis Toomas.

Nüüdseks oleme tutvunud erinevate tegevustega, läbi mille efektiivset altruismi edendada. Kuidas räägib William MacAskill aga elu kõige olulisematest valikutest? Kas efektiivse altruistina saaks ka töötada? Sellele küsimusele vastamisele pühendab MacAskill mahuka peatüki, mille eesmärk on selgitada lugejale, miks tasub vaeva näha karjäärivaliku tegemisel ning kuidas peaksid toimima noored, kes soovivad oma karjääri jooksul midagi maailmas muuta.

Selleks loetleb MacAskill kolm olulist teemat, millele tuleks karjäärivalikul mõelda. MacAskill keskendub peatükis:

a) isiklikule sobivusele töökohal;

b) võimalikule töökohal saavutatavale mõjule;

c) mõjule hilisemas elus.

Isiklik sobivus

Nagu pealkirigi viitab, vaatleb see kriteerium töökoha sobivust töötegijaga, näiteks selle järgi, kas see pakub rahuldust. Sellega käivad sageli kaasas ka üleskutsed kuulata oma südant ning tegeleda sellega, mis tõeliselt meeldib. Ent MacAskilli eesmärk on see arusaam kahtluse alla seada ning näidata, et karjäärivaliku sobivus ning „südame kuulamine“ ei pruugi ilmtingimata kokku käia.

„Kuula oma südant“, „tegele sellega, mille vastu sul on kirg” ja muud loosungid ei aita meid kuigi palju edasi. Ehkki on oluline, et töö töötegijale meeltmööda oleks, ei ole õige mõelda, justkui igaühel oleks ettemääratud kindel valdkond, millega tegeleda üksnes selle põhjal, et selle vastu on „kirg“.

See, mida inimesed sageli peavad oma kireks, ei ole alati tööellu kantuna realistlik, pidades kirglikuks valdkonnaks näiteks muusikat, sporti või kunsti. See ei tähenda, et kõik saaksid või peaksid nendes valdkondades tegutsema. Lisaks ei oleks neis konkurentsitihedates valdkondades ka piisavalt töökohti.

Teisalt on oluline välja tuua, et inimeste huvid kipuvad elu jooksul muutuma ning ei oleks otstarbekas täielikult pühenduda millelegi, mis võib aja möödudes muutuda ebahuvitavaks (mõelgem siinkohal, kuidas kasvõi meie endi huvid on kümne aasta jooksul muutunud). Sama kehtis ka näiteks Steve Jobsi puhul, kes noortele motivatsioonikõnede pidamisel sageli soovitas tegeleda kirglikult just südamelähedaste teemadega. Kui Apple’i kaasasutaja oleks sama soovitust noorena kuulda võtnud, oleks ta ilmselt jäänud pidama budismi ja eneseotsingute juurde Indias.

Seega on kõige olulisemaks teguriks rahuldust pakkuva töökoha leidmisel, kas töökoht on ise oma olemuselt kaasahaarav ning vastab viiele järgnevale kriteeriumile:

a) Kas see töökoht pakub piisavalt iseseisvust?

b) Kas see tekitab saavutustunnet?

c) Kas see töökoht on mitmekesine?

d) Kas töökohal on võimalik saada tagasisidet?

e) Kas see töökoht on piisavalt tähendusrikas, kas sellel on võime panustada suurema eesmärgi saavutamisse?

Just need kriteeriumid on otseses seoses motivatsiooni, produktiivsuse, pühendumusega ning ühtlasi ka rahuldusega, mida üks töökoht saab töötegijale pakkuda. Kui töökoht suudab kõike seda pakkuda, ei ole vaja toetuda põhjendamatule „kirele“, mis meil vastava töökoha vastu on enne tööle asumist – kui töökoht on sobiv, mitmekesine, tähendusrikas, suunatud arengule ja suudab tekitada saavutustunnet; kasvavad kirg ja motivatsioon töö vastu aja möödudes.

Võimalik saavutatav mõju töökohal on teine oluline tegur, mida karjäärivalikul arvesse võtta, ent ka siin tuleb olla tähelepanelik, et mitte sattuda eksiteele. Kipume pimesi arvama, et suure mõjuga töökohad kuuluvad enamasti sotsiaalvaldkonda, töökoha sisusse süvenemata. Lisaks sellele, kas töökoht on nn sotsiaalteemadele keskenduv, on oluline küsida endalt järgmist:

  • Kas huvipakkuv töökoht on tõhus? Vähetõhusas organisatsioonis (isegi siis, kui töötada nt sotsiaalteemadega) ei ole võimalik saavutada suurt mõju.
  • Kas sellel kohal töötades on võimalik pakkuda midagi enamat, kui teised kandidaadid samale ametikohale? Kui vastus on “ei”, jääb ka mõju minimaalseks.
  • Kas see on parim viis vastavat valdkonda positiivselt mõjutada? Tööst tõhusam võib teinekord olla näiteks annetamine.

Seega tasub positiivse mõju saavutamiseks vaadata sotsiaalvaldkonnaga kokku puutuvatest töökohtadest kaugemale – karjäär teaduses, ajakirjanduses või poliitikas võib olla märksa mõjusam kui karjäär heategevuses vm näiliselt suure ühiskondliku mõjuga valdkonnas.

Lisaks võib olla karjääri alustades hoopis kasulikum keskenduda oskuste ja kontaktivõrgustiku arendamisele, selmet siirduda kohe valdkonda, kus võib oskustest vajaka jääda. Võib-olla on mõttekam töötada esmalt mainekas eraettevõttes, arendades oskusi, suurendades kontaktivõrgustikku ning seejärel siirduda tekkinud kogemustepagasiga mittetulundussektorisse, kus eelnimetatud strateegilised oskused on olulised, kuid kus nende arendamine nullist võib osutuda keeruliseks.

Mõju hilisemas elus

Lisaks eelnimetatule tasub ka mõelda sellele, kuidas noorena tehtud karjäärivalikud võivad mõjutada hilisemat elu. Esiteks võivad tänased valikud mõjutada seda, millised valikud meil homme on, ehk mis järjekorras valdkondade vahel liikuda – näiteks on lihtsam minna erasektorist mittetulundussektorisse või siirduda akadeemiliselt maastikult erasektorisse, kui vastupidi. Sestap tasub läbi mõelda, kuidas ja millal kus tööle asuda. Targem on alustada pigem võimalikult laiast tööalast ning alles siis valdkonda kitsendada.

MacAskilli hinnangul tasub karjäärivalikuid tehes jätta endale avastamisruumi ning tutvuda sektorite või valdkondadega, milleni ilmselt hilisemas elus ei jõuaks. Näiteks karjääri algusaastatel tasub julgemini katsetada erasektoris töötamist, millest meil on pärast esimese kõrghariduse omandamist ilmselt väiksem ettekujutus, kui sellest, mis ootaks ees õpinguid koheselt jätkates – kes teab, ehk võib uus ja võõras valdkond koguni sobida.

MacAskill soovib antud näitega lugejale selgitada, et karjäärivaliku tegemist ei peaks nägema kui lõplikku, põhjapanevat otsust – elu jooksul on lubatud valdkondade vahel liikuda, katsetada ning kohaneda hetkeolukorraga, aja jooksul lisanduva teabega ja avanevate võimalustega.

Et vältida vigu, mida inimesed teevad karjääriotsuste langetamisel, tasub mõelda karjäärist kui jooksvalt täienevast ja täiustuvast projektist, mitte ettemääratud teekonnast, mis on eelnevalt kokku lepitud. Teisalt tasub endalt küsida: „mis on olulisim puuduolev infokild, mis aitaks mul täna võtta karjääri osas vastu otsuseid? Mida saaksin teha, et see info minuni jõuaks?“. Ning kolmas nõuanne, mida MacAskill lugejaga jagab: julgust erinevate teekondade testimisel – ka tööalased läbikukkumised või katsetused, mis näitavad, et üks või teine ametikoht meile kindlasti ei sobi, on olulised ning annavad infot, mida ilma nende katsetusteta ei oleks olnud võimalik saavutada.

Aga efektiivse altruismi kontekstis?

Eelnevat raamistikku on William MacAskill kasutanud ka projekti 80,000 Hours raames, et välja tuua paljude karjäärivõimaluste seast valikud, mis teiste seast esile kerkivad. Järgnevalt nimetatud valikud jaotab efektiivse altruismi kontekstis MacAskill kaheks – karjäärivalikud, mis võivad väga tõenäoliselt omada positiivset mõju ning valikud, millel on suur potentsiaal omada positiivset mõju.

(Peaaegu) kindlad valikud

Ehkki MacAskilli eesmärk ei ole suunata viimne kui lugeja töökohtadeni, mis on tema hinnangul peaaegu kindlad positiivset mõju omama, loetleb ta kolm viisi, kuidas on ülimalt tõenäoline karjääri kaudu omada suurt mõju maailma paremaks muutmisel:

a) Töökoht väga tõhusas mittetulundusorganisatsioonis, ent seda vaid juhul, kui see organisatsioon on tõendatult tõhus, arendav, talendiotsinguil ning sobiv ka edasiste plaanide kontekstis. Tasub lisada, et mõju võib olla ulatuslik ka mujal – tehnoloogiaettevõttes tehnoloogia arengusse panustamine (nt taastuvenergiatööstuse arendamine) võib omada veelgi suuremat mõju.

b) Earning to give ehk sissetulekust osa annetamine efektiivsetele heategevusorganisatsioonidele. See on ülimalt kindel viis omada positiivset mõju. See mõju kasvab aastate jooksul, kui see käib käsikäes karjääri edenedes kasvava sissetulekuga.

c) Oskuste lühiajaline arendamine: seistes vastamisi ebakindlusega, mida võivad tekitada karjäärivalikud, on kasulik alustada võimalikult laiast valdkonnast. Nii on võimalik arendada oskusi ning saada kontakte, mis võivad tulla kasuks karjääriredelil hiljem ning mis võivad aidata jõuda ka suurema eesmärgini hiljem.

Potentsiaalselt suure mõjuga valikud

Lisaks „kindlatele“ valdkondadele, kus tegutseda, loetleb MacAskill veel neli valdkonda, millel võib olla potentsiaalselt väga suur mõju, kuid ei pruugi igal juhul soovitud mõju saavutada, sest neis on raske läbi lüüa. Sellised valdkonnad on näiteks ettevõtlus, teadus, poliitika ja aktivism ning töö vabatahtlikuna (siinkohal toob MacAskill esile mitte raskused läbilöömisel, vaid asjaolu, et vabatahtlikuna on sageli keeruline omada suurt mõju, kui puuduvad valdkonnale vastavad oskused ja teadmised).

Karjääri puudutavad küsimused on rasked ning nõuavad sageli põhjalikku kaalumist. MacAskilli pakutud raamistik võib aidata mõelda elu olulisimatest küsimustest nii efektiivse altruismi kontekstis, aga pakub ka üleüldiselt mõtteainet ning seab levinud tõed või nõuanded kahtluse alla (miks ei peaks „kuulama oma südant“?)

Mida selle infoga peale hakata? Mõtteid blogipostituse koostajailt:

  • Ilmselt olulisemaid mõtteid, mida antud peatükist tasub kõrva taha panna, on esimene – miks mitte “kuulata oma südant”. Tõepoolest, on ju tavaline, et karjääri algusaastatel ning varasemalt tekitavad südames sooja tunde hoopis muud teemad kui need, millega on realistlik (ent mitte sugugi vähem rahulolu ja saavutustunnet pakkuv) tegeleda. On ilmselge, et “populaarsetes” valdkondades nagu sport, kunst või muusika, ei jätkuks kõigile töökohti ning peale jäävad reeglina vaid parimatest parimad. Piltlikult öeldes ei kujutaks vast keegi ette, kui kõik ajaksid taga lapsepõlveunistust kosmonaudi või popstaarina. Samas tasub siiski silmas pidada, et MacAskill lähtub üldistustest (muusika jms on enamasti, ent mitte alati populaarseimad valdkonnad) ning pimesi ei tasuks igat südamelähedast valdkonda kõrvale heita. Ehk võib just lapsepõlvest alanud loomaarmastus olla mootor, mis veab üks päev tõhusalt toimiva loomade heaolu eest võitleva organisatsioonini (nt Nähtamatud Loomad)?
  • Teise olulise mõttena võib meelde jätta arusaama karjäärist kui arenevast ja jooksvalt täienevast teekonnast. Ehkki see näib olevat muutumas (Eestis minnakse üha enam ka hilisemas eas (uut) haridust omandama või end täiendama), on siiski tänini tavapärane arusaam, et abituuriumis tehtavad valikud jäävad püsima elu lõpuni. On värskendav aeg-ajalt meelde tuletada, et uuesti alustamine või lisanduva info põhjal uue karjäärikursi võtmine on igati normaalne.