Sisukord

Mis siis on efektiivne altruism?

Efektiivne altruism on tõendusmaterjalide ja analüüsi kasutamine selleks, et aidata teisi nii palju kui võimalik.

Maailmas on väga palju õudseid probleeme, kuid me ei saa kõigile nendele korraga keskenduda. Meie eesmärk on piiratud aja, energia ja ressurssidega teha maailmale maksimaalselt palju head.

Liikumisega seotud inimesed leiavad, et järgmisi küsimusi tuleb küsida, et selgitada välja, mis aitaks teisi kõige rohkem:

  • Kui paljusid see tegevus puudutab ja mil määral? (Sest me tahame parandada elusid võimalikult suurel määral.)

  • Kas see on tõesti kõige parem asi, mida teha saab? (Sest eri tegevused on eri efektiivsed, mistõttu on parimad tegevused palju paremad kui keskmiselt head tegevused.)

  • Mis mõju mu tegevusel on? (Mis muutub siis, kui ma toimin niiviisi, ja mis oleks ka selleta juhtunud?)

  • Milline on mu tegevuse piirkasulikkus? (Projekt võib olla väga hea, kuid tal puuduvad võimalused selleks, et teised inimesed saaksid seda veel paremaks teha.)

  • Kui tõenäoline on edu/ebaõnnestumine ja kui hea/halb see oleks?

Rusikareeglina otsivad efektiivsed altruistid kaasusi või lähenemisviise, mis vastaksid nendele kolmele kriteeriumile:

  • Ulatuslik – aitab paljusid inimesi.

  • Kõrvalejäetud – teised inimesed ei ole juba kõiki häid võimalusi kasutanud.

  • Lahendatav – sul on võimalik teha midagi praktilist, mis võib õnnestuda.

On mitmeid pakkumisi, millised spetsiifilised tegevused võiksid olla kõige efektiivsemad. Selleteemalised arvamused varieeruvad ja kaasusevalik on aktiivne uurimisala, kuid praegu kõige populaarsemate võimaluste hulgas on järgmised kaasused:

Allpool on rohkem detaile efektiivsele altruismile iseloomulike põhimõtete kohta.

Ma arvan, et üks nendest lähenemisviisidest, mis te mainisite, ei aita eriti inimesi või oleks tegelikult kahjulik.

Hästi, ilmselt mõned teisedki ühiskonnas nõustavad sinuga! Kui sul on mõjuvad põhjused oma mõtteviisiks ja sa neid ka seletad, siis sa veenad inimesi ja aitad meil paremini maailma parandada.

Meie eesmärk ongi olla heade tõendusmaterjalide ja analüüsi eest vastutajateks, mistõttu me väitleme pidevalt ja üsna tihti muudame oma meelt.

Kas te arvate, et kõik peaksid seda tegema?

Mõned inimesed arvavad, et maailma parandamine on kohustus; mõned aga peavad efektiivset altruismi lihtsalt põnevaks teiste aitamise viisiks.

Ükskõik kuidas sina ei arvaks, oleks meil hea meel, kui ühineksid meiega maailma suuremõjulises parandamises!

Kas te väidate, et peaksin kogu oma raha ja aja sellele kulutama?

Tavaliselt on parem teha rohkem selleks, et teisi aidata, kuid sa ei peaks ütlema lahti asjadest, mis sind elus õnnelikuks teevad, samuti ei tohiks sa jätta sõpradele ja perekonnale pühendumata. Harilik miinimumstandard, lugemaks kedagi edasipüüdlikuks „efektiivseks altruistiks“, on oma sissetulekust 10% annetamine või oma karjääri vahetamine selleks, et sul oleks suurem sotsiaalne mõju.

Kui sa ise oled raskes olukorras, siis kõige väärtuslikum asi, mida sa teha saad, on enda elu parandamine. Kui sa oled juba paremal positsioonil, saad keskenduda teiste aitamisele.

Kas soov head teha ei ole uskumatult ilmselge?

Paljud meist leiavad, et see on küllaltki ilmselge ja vaieldamatu, kuid suurem osa inimesi ei tundu elavat sedaviisi. Nad kas ei pühenda oma pingutusi teiste aitamisele või nad valivad probleemvaldkonna, mille kallal töötada, selle alusel, mis neile endile huvitav tundub, enne tegemata uurimistööd ja võrdlemata erinevaid heategemise võimalusi.

Suurepärane, kui see sulle ilmselge ja vaieldamatu tundub! Sa ilmselt tunneksid rõõmu meie kogukonnaga liitumisest.

Meie eesmärk on maailma parandada, mitte võidelda selle eest, et efektiivne altruism oleks vaieldamatu.

Kas te teete ainult neid asju, mille tõhusus on tõestatud?

Ei. Kuigi suurema õnnestumisprotsendiga kaasused on paremad, hoiame siiski kõiki kaasusi võrdsetena.

Mõned inimesed eelistavad lähenemisviise, millel on tugev empiiriline tõendusmaterjal, ja suhtuvad skeptiliselt nendesse, millel pole tõendusmaterjale. Seda seetõttu, et nad arvavad, et meie võime ennustada, millised lähenemisviisid on kasulikud ja millised osutuvad kasututeks enne nende testimist, on väga piiratud.

Samas arvavad teised, et kõige mõjusamad võimalused hõlmavad nagunii eksperimentaalsemaid või „spekulatiivseid“ lähenemisviise, nagu näiteks teaduslik uurimistöö või poliitiline propageerimine.

Ühiskonnas kui tervikus peab selgelt esinema nende kahe segu.

Kas efektiivne altruism tähendab raha teenimist ja heategevusele annetamist?

See on üks viise, mida võid proovida, et sul oleks suurem positiivne mõju, ja üks viise, mida inimesed ka uurinud on, sest oli eelnevaid uurimistöid, millele toetuda.

Kuid teised lähenemisviisid, nagu näiteks poliitikasse minemine või sellise ettevõtluse algatamine, mis toodab mõnda uut kasulikku toodet, võib mõne inimese jaoks olla isegi sobivam.

See on aktiivse debati teema.

Kas te mitte ei jäta tähelepanuta kogu süsteemi muutmist?

Ei. Efektiivsete altruistide põhimõtetes pole midagi sellist, mis tõrjuks eemale sotsiaalsete süsteemide parandamist. Mõned meist juba töötavad selle kallal.

Liikumine on veel noor ning seetõttu on eelkõige tegeldud selliste kaasustega, mille tõhusus on tõestatud. Näiteks on arengumaade valitsustele tehnilise abi osutamise kaudu hoolitsetud tervishoiuteenuste parema leviku eest.

Ent hinnates eri tegevuste tõhusust ja meie võimekuse kasvades vahetavad väga paljud meist lähenemisviise ja mõtlevad kaasustele, mis hõlmavad kogu süsteemi muutmist, vahel seda ka üsna dramaatiliselt.

Mis siis, kui mul ei ole piisavalt raha annetamiseks?

Sa ei peaks end asetama halba olukorda selleks, et annetada. Sa ilmselt teed teistele rohkem head siis, kui enne keskendud oma karjääri arendamisele ja seega ka nii enda kui ka teiste jaoks raha kogumisele. Lisaks on alternatiividena väga palju muid kaudseid võimalusi maailma parandamiseks, mille tarvis pole vaja raha annetada.

Pea meeles, et sa võid juba praegu olla globaalsel skaalal rikkam, kui sa arvad.

Kas efektiivsed altruistid on juba mõelnud [sisesta siia kaasus]?

Võib-olla ja võib-olla mitte. On tuhandeid võimalusi oma mõju suurendamiseks, kuid nende analüüsimine ja võrdlemine teistega võtab palju aega. Sellegipoolest laieneb meie uurimisvaldkond iga aastaga, sest aina rohkem inimesi tegeleb kaasuse prioriseerimise uuringutega.

Mõned veebisaidid vaatamaks, kas sulle huvi pakkuva kaasuse üle on juba arutatud:

GiveWell: http://www.givewell.org/

80,000 Hours: https://80000hours.org/

Giving What We Can: https://www.givingwhatwecan.org/

Open Philanthropy Project: http://www.openphilanthropy.org/

Global Priorities Project: http://globalprioritiesproject.org/

Copenhagen Consensus: http://www.copenhagenconsensus.com/

Samas võid Google’ist otsida märksõna „effective altruism“ ja leida endale huvi pakkuv kaasus.

Mis siis, kui igaüks keskenduks mingile ühele kaasusele või heategevusele, mida te pakute? Kas see poleks mitte tobe?

Jah, see oleks küll tobe. Me anname soovitusi, millised on meie arvates kõige paremad abistamisvõimalused, arvestades sellega, mida inimesed juba praegu teevad.

Mida rohkem inimesi töötavad nende kaasuste kallal, mida soovitame, seda vähem väärtuslikumaks muutub ressursside paigutamine nendesse. Sel juhul oleksime me väga entusiastlikud uurima ja muutma enda soovitusi, et näidata, milline on uus parim tegevus.

Kuidas ma võrdlen midagi, mille puhul tean, et see töötab, millegagi, mis võib töötada, kuid oleks väärtuslikum, kui see õnnestub?

Lühidalt, asjale lähenemise oodatav väärtus on see, kui korrutada omavahel õnnestumise tõenäosus ja väärtus selle õnnestumise puhul.

Oodatav väärtus = õnnestumise tõenäosus × väärtus õnnestumise puhul

Seega, kaks asja võivad olla võrdselt head, kui ühe õnnestumisprotsent on poole väiksem, kuid sellest saadav väärtus on kahekordne.

Muidugi on raske ette ennustada, kas asi õnnestub või mitte, seejuures ei tohi olla enda plaanides liiga enesekindel. Uute projektide õnnestumisprotsendi hindamine on üks professionaalsete efektiivse altruismi uurijate töövaldkondadest.

(Täpsem informatsioon oodatava väärtuse kohta: https://en.wikipedia.org/wiki/Expected_value)

Kas see tähendab, et [sisesta siia kaasus] või minu maailma parandamise projekt ei olegi kõige efektiivsem?

Võib-olla.

Meil kõikidel on erinevad võimalused teiste aitamiseks ja mõned kasutavad neid võimalusi rohkem kui teised. Kui sa ei ole aktiivselt üritanud leida viisi, millel oleks kõige suurem mõju, siis on ebatõenäoline, et oled leidnud kogemata kõige parema viisi head teha. On väga raske leida parim moodus ka siis, kui oled pühendanud selle leidmisele väga palju aega!

Teeksid ilmselt isegi veel rohkem head, kui sa hindaksid ja võrdleksid erinevaid variante ja valiksid selle, mis on kõige parem. See ei ole kriitika tööle, mida juba teed, see on lihtsalt põnev võimalus veel rohkem inimesi aidata!

Kas efektiivne altruism nõuab isiklikku ohverdamist?

Altruism võib nõuda raha või aja kulutamist teisel eesmärgil kui muidu ja mõnele võib see olla isiklik ohverdus. Aga väga paljudele inimestele pakub maailma parandamise nimel töötamine selget ja tähendusrikast eesmärki ning samuti sõbralikku sotsiaalset gruppi, kellega koostööd teha.

Selliste inimeste jaoks võib võimalikult paljudele hea tegemine olla veel eesmärgipärasem, rahuldust pakkuvam ja ehk isegi veel lõbusam kui paljud teised alternatiivid.

Kõige olulisem on ise jääda entusiastlikuks ja kindlasti ei tohi ennast läbi põletada, sest kui see juhtub, ei ole sul enam võimalik teisi aidata.

Kas heategevus ei alga mitte kodust?

Selles ei ole midagi halba, kui aitad inimesi, keda tunned, või kasvõi iseennast. Aga tihti on võimalused aidata inimesi, kes on sinust väga kaugel, kordades paremad, kui võimalused aidata inimesi, kes on sinu lähedal, eriti, kui elad jõukas riigis.

Näiteks võiksid 1 000 USA dollariga kahekordistada põllumajandusega tegeleva Keenia perekonna aastase sissetuleku. Paljudele inimestele võib see olla elu muutev. Kui elad jõukas riigis, on raske 1 000 USA dollariga saavutada midagi nii võimsat enda kogukonnas.

Enamik efektiivseid altruiste arvavad, et igaüks on võrdselt oluline, olenemata sellest, kus nad elavad või kas nad on su sõbrad.

Kas see ei ole mitte kalkuleeriv ja vähepersonaalne?

On tõsi, et me tegeleme kalkuleerimisega ja me ei tunne alati inimesi, keda aitame. Kuid enamik meist tegelevad sellega, kuna meil on teiste elude suhtes kõrge empaatiatase, hoolimata sellest, kus nad elavad.

Me tahame aru saada, kus me saame kõige rohkem aidata, sest me hoolime väga.

Kas keegi teist on seotud ka poliitikaga?

Jah, paljud meist huvituvad poliitikast ja mõned teevad karjääri poliitikas. Teised aga uurivad kõige väärtuslikumaid poliitilisi muudatusi, mida ette võtta.

Minu arvates ei tööta heategevus üldse.

On võimalik, et paljud heategevuslikud organisatsioonid on ebaefektiivsed, see on midagi, mida nii mõnedki meist usuvad, kuid vähesed heategevuslikud organisatsioonid võivad saavutada imelisi tulemusi. Seetõttu on tähtis leida kõige paremad viisid. Kui oled aga mittetulundusühingute suhtes väga skeptiline, siis tea, et efektiivne altruism ei tähenda vaid mittetulundusühinguid – see on vaid üks võimalik viis sotsiaalset mõju avaldada.

Milliste kaasustega efektiivne altruism hetkel tegeleb?

Kaasuseid on väga palju erinevaid, aga siin on mõned populaarsemad.

Mida tähendab inimeste aitamine? Või mis on hea?

Efektiivsed altruistid keskenduvad sellele, et muuta elusid paremaks. Kõik nõustuksid, et kannatuste vähendamine ja heaolu suurendamine on hea. Ka teistel asjadel on väärtust – kunsti reklaamimine või loodusliku keskkonna säilitamine – aga see pole enam efektiivse altruismi tegevusala.

Erinevate inimeste saadud kasu erapooletu võrdlemine võib olla väga raske, kuid me üritame teha seda võimalikult neutraalselt.

Kes on need „teised“, keda te aidata tahate?

Nende hulgas on kõik teised inimesed, kes praegusel hetkel elavad ükskõik mis riigis. Paljud arvavad ka, et loomade heaolu on tähtis – kuigi üks loom ei ole võrdne ühe inimesega – ning samuti tulevikus elavate inimeste heaolu. Kõige populaarsem kaasamise kriteerium on aistmisvõime, kuigi kuidas aistmist defineerida ja kellel see on ei ole lahendatud probleem.

Kas te kõik olete taimetoitlased?

Paljud on taimetoitlased, kuna nad leiavad, et farmis elavad loomad kohutavat elu, eriti, kui tegemist on tööstustaluga, või et loomade põllumajandus on keskkonnale kahjulik. Aga seevastu, paljud ei ole taimetoitlased.

Mõned meist uurivad, mis oleks parim viis aidata loomi.

Kas efektiivne altruism on utilitarism?

Erinevalt utilitarismist ei ütle efektiivne altruism, et teiste aitamine on kohustuslik ega ütle, et on lubatud rikkuda inimõiguseid isegi siis, kui selle tulemusel on teol parimad tagajärjed.

Utilitaristid on tavaliselt väga entusiastlikud efektiivse altruismi kui sellise suhtes, aga paljud efektiivsed altruistid ei ole utilitaristid, vaid loomuomaselt hoolivad peale heaolu ka teistest asjadest, näiteks inimõiguste rikkumine, vabadus, ebavõrdsus, isiklikud väärtused. Tegelikult annavad paljud inimesed veidi toetust erinevatele eetilistele teooriatele.

Kas ma saaksin rohkem detaile efektiivse altruismi põhimõtetest?

Inimestel on erinevad arusaamad efektiivse altruismi põhimõtetest, aga järgnevad on liikumises üldiselt aktsepteeritavad.

Maksimeerimine: Kui altruism tähendab maailma parandamist, siis efektiivse altruismi mõte on teha võimalikult palju head maailma jaoks nende vahenditega, mis sul olemas on.

Ratsionaalsus: Meie jaoks on kõrgel kohal loogika ja põhjused otsuste tegemisel, üritades vältida tuntuid eelarvamusi ja heuristikuid, mis mõjutavad inimlikku mõtlemist (samal ajal tunnustades, et keegi ei saa neid täielikult vältida). Daniel Kahneman’i raamat „Kiire ja aeglane mõtlemine“ on väärt lugemine sellel teemal.

Kosmopolitsism: Meie usume inimeste aitamisse olenemata nende rassist, soost, seksuaalsest orientatsioonist, rahvuslikust kuuluvusest, rahvusest. Mõned laiendaksid seda põhimõtet ka loomadele või inimestele, kes pole veel sündinud.

Kulutõhusus: Kuigi seda võib olla raske mõõta, usume me, et kui annetame, siis peaksime otsima kõige efektiivsemaid heategevuslikke organisatsioone, neid, mis saavutaksid kõige rohkem head kulutatud raha kohta. See tähendab nii maksumuse kui ka kasu vaatamist.

Suuruse tunnetamine: Uurimistöö on näidanud, et emotsionaalselt on meie jaoks raske mõista erinevust 2000 ja 200 000 inimese aitamise vahel; et me saaksime olla efektiivsed, peame olema tähelepanelikud probleemide suuruste suhtes ja arvestama, kui palju inimesi (või loomi) on sellega seotud.

Kaasuse neutraalsus: Selle asemel et tegeleda oma lemmiku kaasusega kõige efektiivsemalt, tahame siiski, et arvestataks erinevaid kaasusi ja seejärel valitaks see, mis meie arvates aitaks maailma kõige rohkem. See tähendab, et peame tõsiselt mõtlema kaasuste prioriseerimisele – mõned organisatsioonid, kes sellega tegelevad on Open Philanthropy Project, Global Priorities Project ja Copenhagen Consensus Center.

Kontrafaktuaalne mõtlemine: Me ei taha vaid küsida, kui palju head oleme saavutanud otse – me hoolime ka kaudsetest tagajärgedest, mis oleks juhtunud siis, kui me oleksime valinud teise viisi. Näiteks, Oskar Schindler oli natsistliku partei liige, varustas natse laskemoonaga oma tehasest ja võttis juudid orjadena tööle – kuid sellest hoolimata võib teda lugeda kuulsaks kangelaseks, sest kui ta ei oleks neid asju teinud, oleks veel tuhat juuti holokaustis oma elu kaotanud.

Kui sooviksid veel teada, kuidas oma ideid ellu viia, võid lugeda William MacAskill’i raamatut „Doing Good Better“.

Kuidas on otsuste tegemisse kaasatud inimesed, keda te aidata tahate?

Võimalus, et me tegelikult ei mõista ega arvesta nende inimeste vajadustega, keda me aidata tahame, on olemas, ja see on risk, mille suhtes me peame pidevalt jääma valvsaks. Kui me ei kuula või ei mõista saajaid, oleme vähem efektiivsed – ja see on täpselt meie eesmärgi vastand.

Erinevatel gruppidel on erinevad viisid selle probleemiga tegelemiseks.

Mõned inimesed toetavad organisatsiooni GiveDirectly, sest nemad annavad raha vaestele, jättes täielikult nende otsustada, kuidas nad seda raha kasutavad. Arvatakse, et see annab vaestele rohkem õigusi kui see, kui neile pakutakse teenuseid, mida kohalik kommuun ei pruugi soovidagi.

Teised pakuvad põhilisi terviseteenuseid, nagu näiteks vaktsiine või mikrotoitaineid, millesse nad suhtuvad kui millessegi nii heasse, et on väga ebatõenäoline, et saajad neid ei väärtusta (ja sellisel juhul saaksid abist keelduda, kui soovivad). Seejärel nad loodavad, et parem tervis julgustab (vaeseid) inimesi parandama oma elutingimuste selliseid külgi, millega meie kui väljasolijad, aidata ei saaks. Juhtudel, kus üleval toodu ei kehti, pead koostama detailse mõjuhinnangu, et näha, mida saajad tegelikult arvavad teenustest, mille eesmärk on neid aidata. Muidugi ei ole sellised uuringud alati usaldusväärsed.

Juhtudel, kus inimesed üritavad aidata loomi või tulevasi põlvkondi, võivad need probleemid olla isegi veel raskemad, ja inimesed annavad endast parima, et ennustada, mida loomad või tulevane generatsioon võiks tahta, kui nad saaksid meiega rääkida. Ilmne juhtum oleks näiteks see, et sead ei taha igavesti olla vangis kastides, kuna nad ei saa ümber pööratagi, või näiteks see, et tulevane põlvkond ei taha pärida meilt planeeti, millel inimesed ei saa elada.

Kas efektiivne altruism on vasak- või parempoolne, liberaalne, konservatiivne või midagi muud?

Mitte ükski neist. Meil on inimesi, kes osalevad erinevates poliitilise spektri osades. Mis meid aga ühendab, on avatud mõtlemine ja pragmaatiline lähenemine teiste aitamisel. Erinevate poliitiliste veendumustega inimesed jagavad sama arvamust.

Ma juba maksan makse. Miks ma peaksin veel midagi tegema?

Isegi peale maksude maksmist tunnevad paljud meist, et neil on võimalusi ja tahet aidata inimesi. Mõnede jaoks meist on see seotud elevusega teiste inimeste aitamise võimaluste üle; teiste jaoks on see seotud kohusetundega nende suhtes, kellel ei lähe nii hästi. Mitmel puhul toetame me väärt kaasuseid, mida valitsus lihtsalt ei teadvusta.

Kas on ka usklikke efektiivseid altruiste?

Jah, on efektiivseid altruiste, kellel on erinev usuline taust. Mitmed usundid on ajalooliselt tegelenud heategevusega, kümnise andmisega ja teiste aitamise propageerimisega. Usklikud efektiivsed altruistid arvavad, et on tähtis kinni pidada nendest kohustustest nii hästi kui võimalik. Aga on ka palju mitteusklikke efektiivseid altruiste.

Miks ma peaksin efektiivse altruismiga ühinema? Ma kavatsen juba niigi iseseisvalt palju head teha ja ma ei ole kindel, kas teie lähenemine on kõige parem.

Me oleme sõbralik, motiveeritud ja haritud grupp inimesi. Liikumisega ühinemisel on palju eeliseid vastupidiselt üksiktegevusele. Välja on toodud mõned neist.

  • On mitmeid eri oskustega inimesi, kes võivad sinuga projektide tegemisel liituda.

  • Kui sul on kriitikat või ettepanekuid, võid sellega mõjutada ka teisi efektiivseid altruiste, et ka nemad võtaksid omaks viisi, mida sina arvad olevat kõige efektiivsema.

  • Me saame kasutada (rahalisi) vahendeid, et korraldada uurimusi, mis võivad aidata meil kõigil aru saada, kuidas oleks meie mõju kõige suurem.

  • Sa saad õppida väga palju, vaadates, kuidas teised liikumisega ühinenud inimesed mõtlevad või käituvad.

  • On tore, kui sul on sõbrad, kes mõtlevad samamoodi ja võivad sind rasketel aegadel motiveerida.

Aga inimene võib osa võtta efektiivsest altruismist ka liikumisest osa võtmata. Väga hea, kui teed meietagi palju head!

Kuidas ma saaksin sellega seotud olla?

Oleme rõõmsad, et soovid meiega ühineda! Siin on mõned asjad, mida saaksid teha:

Kas Eestis saab annetada tulumaksuvabalt efektiivse altruismi poolt soovitatud heategevusorganisatsioonidele?

Nimekiri on täiendamisel.

Siiani oleme saanud kinnituse Eesti Maksu- ja tolliametilt, et GiveDirectly UK-d käsitletakse kui tulumaksusoodustusega nimekirjas olevat ühingut.

GiveDirectly võimaldab saata raha kõige vaesematele peredele, kes kasutavad seda oma elu parandamiseks ja mitte alkoholi peale.

Annetada saab lihtsalt https://www.givedirectly.org/uk või otse kandes nende pangakontole:
GIVEDIRECTLY UK
Sort Code 20-32-06
Account No 53337707
SWIFTBIC BARCGB22
IBAN GB61BARC2032 0653 3377 07

Kasutatud allikas: https://whatiseffectivealtruism.com/.