Kujuta ette, et sa kõnnid kooli või tööle ja äkki märkad, et tiiki on kukkunud laps, kes on uppumise äärel. Sa saaksid lapse väga lihtsalt päästa, kuid rikuksid kallid riided ja jääksid kooli või tööle hiljaks. Kas sul on kohustus laps päästa, hoolimata kuludest, mis sellega kaasnevad? Enamik inimesi ilmselt arvab, et jah, meil kõigil on selline kohustus.

Aga kas see muudab midagi, kui teised inimesed kõnnivad tiigist mööda ja ei tee midagi? Enamik jällegi arvaks, et see ei vähenda isiklikku kohustust appi minna. Aga kas siis, kui sul oleks võimekus päästa uppuv laps mõnes teises riigis, näiteks annetades oma raha organisatsioonidele, kes tegelevad laste heaoluga, peaksid seda tegema?

Uppuva lapse analoogia autor filosoof Peter Singer leiab, et kui inimesed heaoluriikides ei pea ohverdama midagi märkimisväärset, on neil kohustus aidata teisi, kelle olukord on väga halb. Enne 2010. aastat võtsid Singeri ideid tõsiselt kaks Oxfordi ülikooli õpilast – William MacAskill ja Toby Ord –, kes otsustasid neid päriselt rakendada.

MacAskill, keda võib pidada üheks efektiivse altruismi liikumise algatajaks, räägib konverentsidel sageli lugu sellest, kuidas ta vestles Ordiga Oxfordis 2009. aastal maailma parandamisest. MacAskill arvas tollal, et ta spetsialiseerub loogika ja keelefilosoofia valdkonnale ning hakkab nende õpetamisega tegelema. Ordiga vesteldes sai ta aga aru, et see ei oleks kõige parem viis hea tegemiseks.

Ord oli sellel ajal alles doktorantuuris, kuid mõtles juba heategevusest. Ta rääkis MacAskillile, kuidas ta annab märkimisväärse osa oma sissetulekust heategevusele ja et plaanib annetada enamiku oma rahast kõige efektiivsematele heategevusühingutele kogu oma karjääri jooksul.

See kohtumine inspireeris MacAskilli ja kuue kuu pärast asutasid nad koos organisatsiooni Giving What We Can, mis kutsub inimesi liituma andmisvandega, mis kohustab oma karjääri jooksul andma regulaarselt vähemalt 10% oma sissetulekust kõige efektiivsematele heategevusühingutele. Edasi on MacAskill asutanud organisatsiooni 80 000 Hours ja Centre for Effective Altruism.

Tänaseks on efektiivsest altruismist välja kasvanud ühiskondlik liikumine ja filosoofia, mis seisneb tõendite ja mõistuse kasutamises, et välja selgitada, kuidas teisi võimalikult palju aidata ja selle teabe põhjal tegutseda. Üle kogu maailma on kasvamas kogukond, kes peab teiste aitamist oluliseks osaks oma elust.

Miks tegeleda efektiivse altruismi edendamisega?

Kui rohkem inimesi pühendaks olulise osa oma vahenditest kõige pakilisematele ülemaailmsetele probleemidele ning tõhusamatele lähenemisviisidele, toimuks märkimisväärne areng nendega toimetulekul. Efektiivse altruismi edendamisel on potentsiaali mõjutada nii edendajate enda kui ka teiste annetusi ja karjäärivalikuid efektiivsemaks.

Efektiivse altruismi edendamisel on potentsiaali sellepärast, et selle tulemusena on juba varem suunatud palju rohkem vahendeid kõige prioriteetsemate probleemide lahendamisse. Näiteks GiveWell suunas 2017. aastal üle 100 miljoni dollari kõige efektiivsematele heategevusasutustele tervishoiu ja vaesuse valdkonnas. Üle 3000 inimese on liitunud andmisvandega Giving What We Can Pledge ja lubanud sellega anda oma elu jooksul koos üle 1.4 miljardi dollari kõige tõhusamatele heategevusühingutele. 80 000 Hoursi järgi on tuhanded inimesed üle terve maailma muutnud oma karjääriplaane heategevuslikult efektiivsemaks.

Teoreetiliselt võib efektiivse altruismi edendamisest mõelda nii. Kui üks inimene annetab olulise probleemiga tegelemiseks 1000 eurot, siis on tema mõju ainult see 1000 eurot. Kui aga sama inimene veenaks kümmet inimest annetama 1000 eurot olulise probleemiga tegelemiseks, siis tänu temale liiguks sellele probleemile 10 000 eurot ehk ta mõju oleks kümme korda suurem, kui ise otse annetades.

Sama põhimõte kehtib ka karjääri korral. Kui keegi asub ise tegema tööd, mis on ühiskonna heaolu suurendamiseks väga tõhus, siis saavutatakse probleemi lahendamises just selle ühe inimese töö jagu arengut. Kui tema aga veenaks teisi inimesi töötama kõige prioriteetsemate probleemide kallal, oleks mõju veel suurem.

Efektiivse altruismi edendamisel on eeliseid konkreetsete probleemide ja sekkumistega tegelemise ees sellepärast, et see võimaldab paindlikkust. Kui pühenduda ühele probleemile ja sekkumisele, siis seotakse ennast ainult nendega. Kui näiteks tulevikus saadakse infot, mis mõjutab hinnangut probleemide ja sekkumiste kohta, on raske ühe probleemi ja sekkumise edendamisel olukorraga kohanduda.

Efektiivse altruismi edendamisel saab aga muuta oma soovitusi parimate probleemide, sekkumiste, karjääride ja annetuste kohta lihtsamalt. Annetaja saab lihtsalt suunata oma raha teiste probleemide ja lahendamisele ning eestkostega tegelev organisatsioon saab muuta oma soovitusi projektide ja karjääride kohta.

Kahtlused efektiivse altruismi edendamise kohta

80 000 Hoursi lehel on välja toodud, et need probleemid, mida efektiivsed altruistid prioriteetseks peavad, võivad osutuda tegelikult vähem oluliseks kui teised probleemid. See võiks tähendada, et efektiivse altruismi edukal edendamisel saavutatakse vähem edu, kui soovitakse, või tekitatakse isegi kahju vahendite äraviimisega olulisematelt probleemidelt.

Teine vastuväide on, et kuigi eesmärk teha olemasolevate ressurssidega võimalikult palju head võib olla soovitav, võib olla liikumise ja kogukonna arendamine selleks ebatõhus viis. Näiteks selle asemel, et efektiivse altruismi kohta teavitustööd teha, võib keegi spetsialiseeruda teavitustööle ühe konkreetse pakilise probleemi kohta. Spetsialist oskab arvatavasti paremini probleemi ja lahenduste kohta teavitustööd teha kui keegi, kes uurib kõiki probleeme pealiskaudselt.

Minu meelest on kõige tugevam vastuväide, et tagajärgede hindamine on väga keeruline. Näiteks kui efektiivse altruismi edendamine tähendab, et soovitame kellelgi hakata tehisintellekti ohutuse teadlaseks, siis me ei saa kindlalt teada, et sellel on väga hea või isegi parim tagajärg. Võibolla suudame mingeid tagajärgi prognoosida, aga see ei garanteeri, et oskame kõiki meie tegevuse kõrvalmõjusid näha.

Efektiivse altruismi kohta üldiselt on esitatud ka palju vastuväiteid, millega on raske nõustuda. Need vastuväited ja nende vastused leiab siit.

Kokkuvõte

Efektiivne altruism on ühiskondlik liikumine ja filosoofia, mis seisneb tõendite ja mõistuse kasutamises, et välja selgitada, kuidas teisi võimalikult palju aidata ja selle teabe põhjal tegutseda. Üle kogu maailma on välja kujunemas kogukond, kes peab teiste aitamist oluliseks osaks oma elust.

Efektiivse altruismi edendamine tähendab vahendite suunamist kõige pakilisematele ülemaailmsetele probleemidele ning tõhusamatele lähenemisviisidele, et maailma paremaks muuta. See tähendab eelkõige seda, et püütakse muuta inimeste annetamis- ja karjääriplaane.

Kui tahad ka efektiivse altruismi kogukonna loomisse panustada Eestis või sellest lihtsalt rohkem teada saada, võta meiega ühendust.