Kliimasoojenemine; looduskatastrofid; kunagi oli taevas sinisem ja muru rohelisem - meiega on kõik. Hannah Ritchie võtab andmete abil kokku, et maailm pole veel kliimamuutuste tõttu hukas ja asi on liikunud paremuse poole

Praegune toidutotmissüsteem ei ole jätkusuutlik - see kulutab liiga palju vett ja maismaad, et toita ära kogu rahvastik ning ei toeta kliimakriisi lahendamist.

“Uus aasta, uus mina!” Kõlab tuttavalt? Kui ratsionaalselt aga inimesed mõtlevad ning seetõttu ka enda eesmärke seavad? Jaanuarikuu raamatu olen valinud just seetõttu ratsionaalsest mõtlemisest. Tegu on Hans Roslingu teosega “Factfulness” (raamat on ka ilmunud eesti keeles, “Faktitäius”), mis tõstab esile selle, mis mõjutab meie taju maailmast.

Detsembrikuu raamat keskendub seekord sellele, kuidas me kujundame oma arvamust sellest, mida "hea" tähendab.

Arvamusfestivali aruelu "Annetuskultuur. Kuidas Eestist saab helde rahvas?" on nüüd taskuhäälinguna kuulatav.

Kätte on jõudnud külm ja pime novembrikuu, mis on soojas toas õdusalt raamatu lugemiseks ideaalne. Selle kuu raamatuks olen valinud Oscar Horta teose “Making a stand for animals”, mis keskendub loomade heaolule ning esile on toodud just metsloomade (wild animals) heaolu.

Viimase paari aasta jooksul on keelemudelitel põhinevad agendid muutunud levinud tööriistaks. Kui keelemudelid 2022. aasta lõpus ChatGPT saabumisega avaliku tähelepanu alla jõudsid, olid nad eelkõige tekstipõhised vestluspartnerid. Sellest ajast peale on mudelite võimekus väliseid tööriistu kasutada järk-järgult arenenud ja tänaseks suudavad mudelid mitmes valdkonnas tegutseda iseseisvate agentidena: otsida veebist infot, kirjutada tarkvaralahendusi ja lugeda dokumente. Allpool käsitleme tehisaruagentide kiire arengu põhjuseid ja uusi ohutusmeetmeid, mida mudelid muutustest tulenevalt vajavad.

Efektiivse Altruism Eesti kogukonnas on Usin Lugeja, kes otsustas jagada enda mõtteid loetud raamatutsest. Oktoobriks luges ta läbi Julia Galefi raamatu "The Scout Mindset."

8. augustil 2025 kogunesid sajad inimesed Paidesse iga-aastasele Arvamusfestivalile, kus Efektiivne Altruism Eesti korraldas lausa kaks arutelu. Üks neist kandis pealkirja „Annetuskultuur. Kuidas Eestist saab helde rahvas?“ ning tõi kokku eksperdid ja praktikud, et uurida eestlaste annetamisharjumusi, motivatsioone ja väljakutseid. Teisel arutelul pealkirjaga “Mis on heategija palk?“ arutleti selle üle, kas heategija väärib head palka või peaks tegutsemine heategevuses lähtuma üksnes heast tahtest ja missioonitundest.

Miriam Lehari ja Mikael Raihhelgauz töötavad mõlemad analüütikutena mõttekojas Praxis, mis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev asutus, mis loodi 2000. aastal. Nüüdseks on nad arenenud Kesk- ja Ida-Euroopa üheks suurimaks sotsiaal-majanduslike teemade mõttekojaks. Seekordses osas andsime ülevaate mõttekodade rollist ühiskonnas, tööst Praxises ja arutlesime selle üle, mida töö mõttekojas endast kujutab ning kellele see võiks sobida.