Karin Kanamäe on Taimse Teisipäeva avaliku sektori koostöö juht. Taimne Teisipäev on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad üleriigiline rahvatervise kampaania, mis kutsub üles eelistama kord nädalas taimset toitu ning seeläbi hoolima oma tervisest, loomadest ja keskkonnast. Kampaaniaga on liitunud üle 280 söögikoha ja üle 100 haridusasutuse. 22 päeva kestvast taimetoidu väljakutsest on osa võtnud üle 9000 inimese. Seekordses saates keskendusime peamiselt Taimse Teisipäeva Keskkonnaministeeriumilt tunnustuse pälvinud kooliprogrammile ning arutlesime, mis on taganud selle edukuse.

Mariliis Holm on toidutehnoloog, kes arendas maailma esimese tüvirakkudest tuunikala USA iduettevõttes Finless Foods. Täna tegeleb Mariliis rakupõhiste ja taimsete toidutehnoloogia ettevõtete rahastamisega riskikapitali firmas Sustainable Food Ventures, mille ta lõi koos oma abikaasaga 2020. aasta sügisel. Saate käigus räägime Mariliisi kogemustest ja tegemistest, lihaalternatiivide arendamisest maailmas ja Eestis ning sellest, mis võimalused on selles valdkonnas karjääri tegemiseks.

Efektiivse altruismi taskuhääling alustab taas! Esimese saate külaliseks on Kristina Mering, kes on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president. Meie fookus on Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaanial kuna üsna hiljuti 2. juunil võttis Riigikogu vastu ajaloolise seaduse keelustada karusloomade kasvatamine Eestis 2026. aastaks.

Efektiivne Altruism Eesti on filminud koostöös fotograaf Henri-Kristian Kirsip'iga mõned lühivideod, et tutvustada lühidalt ja kiirelt efektiivse altruismi ideid.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Kristina Meringuga, kes on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president. Nad vestlesid farmiloomade heaolust, efektiivsest loomakaitsest, erinevate sekkumiste ja projektide mõjust, taimetoitlusest, karjäärist loomade valdkonnas ja paljust muust.

Tänapäeval võib üks suurimaid probleeme olla loomade kannatused lihatööstuses. Üksnes USA tööstusfarmides kasvatati ja tapeti aastal 2015 umbes 9,2 miljardit looma ning seda tingimustes, mis põhjustasid loomadele tõenäoliselt äärmisi kannatusi.Kõnealune probleem paistab olevat uskumatult kõrvalejäetud. Praeguseks arvavad paljud eksperdid, et loomadel on teadvus ning valu tundmise võime, kuid inimeste kannatustele kipume omistama tunduvalt suuremat kaalu kui loomade omadele. Seda võib vaadelda kui üht spetsietsismi vormi. Spetisetsismi iseloomustab loomade väärtustamine tunduvalt vähemal määral kui see oleks õigustatud.

Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.

Eestis on keskmine brutokuupalk 2018. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1300 eurot. Pärast makse jääb sellest kätte umbes tuhat eurot. See tähendab aastas ligikaudu 12 000 eurot sissetulekuid. Kui sellised andmed sisestada heategevusorganisatsiooni Giving What We Can veebilehele “Kui rikas ma olen?” kalkulaatorisse, selgub, et keskmine eestlane on maailmas 9% kõige rikkamate inimeste seas. Kui ta otsustaks annetada oma sissetulekust 10% heategevusele, jääks ta ikkagi 10% kõige rikkamate sekka.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president Kristina Mering leiab, et inimestel on palju head tahet, aga see ei saa alati kokku teadusliku infoga. Sääraselt tegutsedes langetatakse otsuseid, mis ei tee nii palju head kui võiks.