10.-24. detsembrini toimub kampaania “Anneta targalt”, mille raames kutsutakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone üles enda annetuste tõhususe peale mõtlema. Kampaania raames avalikustatakse veebileht www.annetatargalt.ee.

Globaalsed probleemid võivad oma suuruse ja ulatuse pärast paista lahendamatud ning seega võib tunduda nendega tegelemine liialt keeruline. Tegelikult on võimalik aga juba väikese annetusega maailma vaeseimate inimeste elujärge märgatavalt parandada. Seda tuleks teha aga targalt efektiivse altruismi printsiipe järgides.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Maris Salaga, kes on lõpetanud kognitiivteaduste bakalaureuse Aarhusi ülikoolis Taanis ja jätkab seal sügisel magistrantuuris õpinguid samal erialal inseneeria kallakuga. Nad vestlesid teaduslikust meetodist, teaduse olulisusest maailma paremaks muutmiseks, teaduse halvast mõjust maailmale, potentsiaalikamatest erialadest maailma paremaks muutmiseks, teadusliku meetodi nõrkustest ja paljust muust.

William MacAskill alustab oma raamatu „Doing Good Better“ (2015) 2. peatükki Aafrika keskosas asuvast väikesest riigist nimega Rwanda. Pikalt Belgia koloniaalvõimu all olevas riigis tekkisid vastuolud kahe etnilise grupi – tutside ja hutude – vahel. Konfliktid arenesid kodusõjaks, mis omakorda lõppes 1994. aastal verise genotsiidiga.

Kas kõik heateod on head teod? Sellele annab vastuse William MacAskill oma raamatus „Doing Good Better“ (2015) juba sissejuhatuses – ei ole. MacAskill räägib loo ettevõtjast, kes leidis omamoodi lahenduse piirkondadele, kus joogivesi ei tule mitte kodukraanist, vaid kaugest kaevust.

Eestis on keskmine brutokuupalk 2018. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1300 eurot. Pärast makse jääb sellest kätte umbes tuhat eurot. See tähendab aastas ligikaudu 12 000 eurot sissetulekuid. Kui sellised andmed sisestada heategevusorganisatsiooni Giving What We Can veebilehele “Kui rikas ma olen?” kalkulaatorisse, selgub, et keskmine eestlane on maailmas 9% kõige rikkamate inimeste seas. Kui ta otsustaks annetada oma sissetulekust 10% heategevusele, jääks ta ikkagi 10% kõige rikkamate sekka.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.

Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinker on kirjutanud raamatu “Enlightenment Now”, mida Bill Gates nimetab enda uueks lemmikraamatuks. Oma varasemas menuraamatus “The Better Angels of Our Nature” arutas ta, et praegune hetk on ajaloo kõige rahulikum.