Vestleme Maris Salaga, EA Eesti aktiivse liikmega, kes tegutseb hetkel organisatsioonis Nonlinear Fund, mis otsib ning aitab ellu viia ideid kannatuste ja eksistentsiriskide vähendamiseks. Juttu tuleb Marise kogemusest Efektiivse Altruismiga seotud valdkonnas karjääri alustamisega, networkimisest ja EA Global-ist.

Risto Uuk on EA Eesti asutaja ning ka varasem taskuhäälingu saatejuht. Alates selle aasta juunist töötab Risto poliitika analüütikuna Future of Life Institute-is, kus ta keskendub peamiselt tehisintellekti poliitikale. Varasemalt on Risto töötanud Maailma Majandusfoorumi positiivsete tehisintellekti stsenaariumite projekti kallal, teinud uurimistööd Euroopa Komisjonile usaldusväärse tehisintellekti kohta ning toetanud Euroopa tehisintellekti poliitika suunalist uurimistegevust organisatsioonis Berkeley Existential Risk Initiative. Seekordses saates andsime ülevaade tehisintellekti valdkonnast, rääkisime võimalikest karjääriteedest, Risto kandideerimise kogemustest ja nippidest, tema tööst Future of Life Institute-is ning muudest projektidest, kus ta on kaasa löönud.

Maailma Majandusfoorumi töögrupi Global AI Council (GAIC) ajendusel valmis 2021. novembris raport teemal tehisintellekti positiivsed majanduslikud tulevikud. Raporti koostamise eesmärk oli leida üles võimalikud tulevikud, mille poole pürgida. Raporti koostamiseks intervjueeriti/kaasati töötubades rohkem kui 150 mõtteliidrit ja 14 juhtivat ökonomisti. Tähelepanu pöörati tehnoloogia lõhestavale võimele, mis kiirendab praegust ebavõrdsust. Koos töökohtadega kaob töö ise, mis vahel on inimesele peale sissetuleku ka elule mõtet andev tegevus.

Efektiivne Altruism Eesti on filminud koostöös fotograaf Henri-Kristian Kirsip'iga mõned lühivideod, et tutvustada lühidalt ja kiirelt efektiivse altruismi ideid.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Maris Salaga, kes on lõpetanud kognitiivteaduste bakalaureuse Aarhusi ülikoolis Taanis ja jätkab seal sügisel magistrantuuris õpinguid samal erialal inseneeria kallakuga. Nad vestlesid teaduslikust meetodist, teaduse olulisusest maailma paremaks muutmiseks, teaduse halvast mõjust maailmale, potentsiaalikamatest erialadest maailma paremaks muutmiseks, teadusliku meetodi nõrkustest ja paljust muust.

Homo sapiens on planeedil Maa eksisteerinud viimased 200 000 aastat. Teoreetiliselt võime siin liigina elada veel miljoneid aastaid, mille käigus võib inimkond areneda kaugustesse, mida hetkel on isegi raske ette kujutada. Miljonid tulevased põlvkonnad võiksid oma elus olla võrreldes meiega palju õnnelikumad, omada rohkem teadmisi ja tegutseda loovamalt.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Jaan Tallinna, Oliver Laasi ja Tanel Tammetiga. Jaan Tallinn on Skype'i ja Kazaa kaasasutaja ning kaasasutas ka eksistentsiaalseid riske uurivad organisatsioonid Centre for the Study of Existential Risk ja Future of Life Institute. Oliver Laas on mitmes erinevas asutuses filosoofia külalislektor, näiteks Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis. Tanel Tammet on arvutiteadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor. Nad vestlesid selle üle, kui palju peaks tehisintellekti ohtude pärast muretsema ja mida me nende vähendamiseks tegema peaksime.

Tehisintellekti ohud on ühiskonnas üha rohkem kõlapinda saamas. Stephen Hawking, Elon Musk ning Bill Gates on kõik väljendanud sügavat muret kiiresti arenevate autonoomsete agentide pärast. Eriti populaarne on see efektiivse altruismi kogukonnas – efektiivsetele karjääridele suunatud organisatsioon 80,000 Hours nimetab tehisintellekti ohutuse probleemi ja bioriske kõige olulisemaks.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Andreas Palmiga, kes on Pariisi Poliitikauuringute Instituudi tudeng ja lõpetamas sellel õppeaastal oma bakalaureusekraadi Edinburghi ülikoolis. Nad vestlesid Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinkeri raamatu "Enlightenment Now" 19. peatüki üle, mis räägib eksistentsiriskidest. Juttu tuli sellest, miks Pinker arvab, et eksistentsiriskidest mõtlemine ei ole hea, tehnoloogia optimismist ja pessimismist, tehisintellekti ohtudest ja paljust muust.

Inimkonna majanduse ajaloos ei olnud 200 000 aasta jooksul toimunud just kuigi palju märkimisväärset – valdava enamiku ajast elasid peaaegu kõik inimesed võrdväärselt ühe dollari eest päevas. Ent seda seni, kuni leidis aset teaduslik-tehniline revolutsioon, mis tõi kaasa maailma SKP hüppelise ja seni jätkuva kasvu. Arvestades sellega, kuivõrd on need avastused ja leiutised maailma muutnud, võime öelda, et elame inimkonna ajaloos enneolematus ajastus, ning ma usun, et meie eetilised arusaamad ei ole veel olukorrale järele jõudnud. Teaduslik-tehniline revolutsioon on muutnud nii meie arusaama maailmast kui ka meie võimekust seda muuta. Praegu vajame hoopis eetilist revolutsiooni, et jõuda selgusele, kuidas kasutada neid olulisi ressursse maailma paremaks muutmiseks.