Kujuta ette, et sa kõnnid kooli või tööle ja äkki märkad, et tiiki on kukkunud laps, kes on uppumise äärel. Sa saaksid lapse väga lihtsalt päästa, kuid rikuksid kallid riided ja jääksid kooli või tööle hiljaks. Kas sul on kohustus laps päästa, hoolimata kuludest, mis sellega kaasnevad? Enamik inimesi ilmselt arvab, et jah, meil kõigil on selline kohustus.

William MacAskill alustab oma raamatu „Doing Good Better“ (2015) 2. peatükki Aafrika keskosas asuvast väikesest riigist nimega Rwanda. Pikalt Belgia koloniaalvõimu all olevas riigis tekkisid vastuolud kahe etnilise grupi – tutside ja hutude – vahel. Konfliktid arenesid kodusõjaks, mis omakorda lõppes 1994. aastal verise genotsiidiga.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Holger Kiigega, kes on Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ja Tallinna Ülikooli filosoofia doktorant. Nad vestlesid efektiivse altruismi filosoofiast ja liikumisest, efektiivsest altruismist kui tagajärje-eetikast, põhjustest efektiivse altruismiga tegelemiseks, võimalikest vastuväidetest efektiivsele altruismile ja ka sellest, kuidas karjääri läbi võimalikult palju head teha.

21. sajandi filosoofia ja liikumine efektiivne altruism püüab maailma paremaks muuta selmet, lihtsalt filantroopide eneseuhkust upitada. Kasutades tõendeid ja mõistust koos empaatiaga, saab head teha paremini.

Efektiivse altruismi info on nüüd Vikipeedias ka olemas. Kui keegi soovib parandada/toimetada/täiendada, siis see on väga teretulnud.

Tallinna ülikoolis toimus esimene avalik efektiivse altruismi üritus, mille korraldajad olid filosoofia, eesti filoloogia, kommunikatsiooni ja pedagoogika üliõpilased. Erialasid lõimiva uuenduse ehk ELU raames panime kokku meeskonna, et Eesti ühiskonnale efektiivset altruismi tutvustada. Aga mida see liikumine endast kujutab?

Efektiivne altruism (edaspidi: EA) on minu teadmiste kohaselt esimene sotsiaalset liikumist meenutav filosoofia, mis kasutab eetikat ja raamistavaid teadmisi, analüüsimaks inimese mõju maailmale.

Kriitikute arvates põhineb efektiivne altruism vaid külmal kalkulatsioonil ning jätab kõrvale isiklikud eelistused. Ja niiviisi head tegev inimene ei saa kunagi olla täies mahus motiveeritud ja teemasse pühendunud.

Üks efektiivse altruismi (EA) filosoofia nurgakividest on erapooletuse põhimõte, mis ei luba teha eristust inimeste elude vahel. Kuna tegu on globaalse liikumise ja heategevusega, siis ei luba see endale vahetegemist lähedal või kaugel asuvate inimeste elude väärtuse vahel. See tähendab kõigi elude sama suurt olulisust ning väljendub hästi Singeri uppuva lapse näites.

Peter Singeri artikli taustal on oluline käsitleda seda, mida kutsutakse õnne ökonoomikaks, ning selle olulisust efektiivse altruismi liikumisele ja praktilisele rakendamisele. Teiseks tuleks lähemalt vaadata Kahnemani uuringu tulemusi, millele Singer viitab, ning hinnata, kas need on tõepoolest niivõrd positiivsed, nagu võiks tema artiklist järeldada.