Artikkel ilmus Müürilehes.
Globaalsed probleemid võivad oma suuruse ja ulatuse pärast paista lahendamatud ning seega võib tunduda nendega tegelemine liialt keeruline. Tegelikult on võimalik aga juba väikese annetusega maailma vaeseimate inimeste elujärge märgatavalt parandada. Seda tuleks teha aga targalt efektiivse altruismi printsiipe järgides.
Üle 700 miljoni inimese maailmas elab äärmises vaesuses – nad peavad päevas hakkama saama vähem kui kahe USA dollariga. See summa ehk nn vaesuse piirtase peaks näitama miinimumi, mida on vaja, et tagada inimese põhivajaduste – toit, vesi, riided, eluase, tervishoiuteenused – olemasolu. Nii vaesuse põhjuse kui tagajärjena surevad eelkõige madalama sissetulekuga riikides miljonid inimesed aastas haigustesse nagu malaaria, tuberkuloos, diarröa, AIDS. Kõiki neid saaks lihtsasti ennetada ja ravida.
Raha väärtus on kordades suurem seal, kus seda on vähem. Üks efektiivse altruismi liikumise võtmeisikuid William MacAskill on oma raamatus „Doing Good Better” hinnanud, et 1 USA dollar on vaesuses elavale inimesele 100 korda väärtuslikum kui keskmisele inimesele arenenud riigis. Selle mõtte illustreerimiseks võib ette kujutada oma palga kahekordistumist – see parandaks iga inimese elukvaliteeti tohutult, hoolimata sissetulekust. Kui igakuine palganumber on kõigest 10 dollarit, siis selle suurenemine 20 dollarile muudaks elu kardinaalselt. Kui ühe kuu sissetulek on aga näiteks 1000 dollarit, siis ei mängi 10 dollari lisamine pooltki nii suurt rolli.
Arengumaade suurimate murekohtade – näiteks äärmine vaesus, nälg, puudused tervishoius ja hariduses – lahendamiseks on rikkamates riikides juba ammu vastavad süsteemid ja tugivõrgustikud loodud. Eelkõige Kolmanda Maailma riikides on aga asi jäänud lihtsalt ressursside puuduse taha. Maailmas väljatöötatud lahenduste ja tehnoloogiatega saame päästa inimesi surmavatest haigustest või üleüldse ennetada haigeks jäämist, näiteks vastavate ravimitega või vaktsineerimisega. Need tegevused muudavad inimese elu täielikult. Enamikul rikaste riikide kodanikel, kelle kõik põhivajadused on juba sünnihetkest saadik täidetud, on aga väga raske nende olulisust ette kujutada.
Annetamine on igaühele jõukohane
Just tervishoidu panustamine on üks parimaid viise, kuidas inimeste elujärge parandada ja selle kaudu ka vaesust vähendada. Globaalsed probleemid võivad oma suuruse ja ulatuse pärast paista lahendamatud ning seega võib tunduda nendega tegelemine liialt keeruline. See ei ole nii aga ülemaailmses tervishoius, kus saab päriselt väga palju ära teha, sest toimivad lahendused on juba ammu välja töötatud. Näiteks malaariat saab ennetada, kui asetada voodite kohale sääsevõrgud, mis takistavad malaariat kandvaid hallasääski inimesi nakatamast. Sellised võrgud maksavad keskmiselt 2 USA dollarit.
Tuberkuloosist saab terveneda 6–9-kuulise ravimikuuriga. Diarröad saab ennetada paremate sanitaartingimustega ning ravida, tagades organismi vee ja sooladega varustatuse. Parasiithaiguseid saab ravida tabletiga, mis maksab vähem kui 1 USA dollar.
Kui meil on võimalus vähendada vaesust ja surma, siis on meie moraalne kohustus ka seda teha.
Nende ja mitmete teiste meetmete aastatepikkune rakendamine on aidanud päästa miljoneid inimesi – viimase paarikümne aastaga on surmade ja nakatumiste arv nendesse haigustesse ligi poole võrra vähenenud. Elusid päästavad eelkõige annetused ja inimesed, kes oma elu globaalsetele probleemidele pühendavad. Filosoof Peter Singer, kelle ideedele toetub ka efektiivse altruismi liikumine, on väitnud, et kui meil on võimalus vähendada vaesust ja surma, siis on meie moraalne kohustus ka seda teha. Enamik inimesi ei kavatse ilmselt Aafrikasse sõita, sealset poliitikat reformida või lastele kirjutamist õpetada. Tegevus, mida aga saab mugavalt oma kodu nelja seina vahelt teha, on annetamine.
Väga palju head saab ära teha just targalt annetades. Tänuväärset tööd teeb organisatsioon GiveWell, mis ongi just mõelnud tavainimestele kodudes, kes tahavad oma raha kõige tõhusamalt heategemiseks kasutada. GiveWell on aastaid erinevaid heategevusorganisatsioone uurinud, et teha kindlaks, millised on neist kõige efektiivsemad ning suurimat positiivset mõju omavad. Nad lähtuvad oma tegevuses kolmest küsimusest: 1) Mis juhtub tänu sellele annetusele, mis muidu ei oleks juhtunud? 2) Millel see annetus laseb juhtuda, mis ei oleks muidu juhtunud? 3) Kas see tegevus muudab päriselt inimeste elusid paremaks? Kas see teeb teiste võimalustega võrreldes märkimisväärselt rohkem head? Oma uuringu tulemusena otsivad nad iga aasta välja kõige kulutõhusamad ja efektiivsemad organisatsioonid. Enamasti aitavad soovitatud organisatsioonid arengumaid, kuna seal saab kõige väiksema rahasumma eest kõige rohkem head teha.
Inimese heaolu maksimeerimine
Annetamise motiivid on väga hästi kaheks jaganud annetamistalgute eestvedajad. Tihti kiputakse annetama nii-öelda kodu lähedale, valdkondadele, millega on isiklik emotsionaalne seos. Sellel on omad eelised, näiteks oleme sel juhul probleemidest ja lahendusvõimalustest rohkem teadlikud. Teistsugust lähenemist pakub aga efektiivse altruismi liikumine, kus sihiks on sama suure summaga kõige suurema kasu toomine ehk võimalikult paljude inimeste aitamine võimalikult suurel määral. Efektiivne altruist ei tee vahet abivajajal naaberriigis või teisel pool maailma. Ta üritab iga inimese heaolu maksimeerida. Seetõttu võiks annetamisele läheneda nagu olulisematele ostu- või investeerimisotsustele, kus võrdleme erinevaid võimalusi ning seejärel valime neist kõige parema.
GiveWelli 2019. aasta tabelis on tõenduspõhised ja suurt mõju omavad organisatsioonid, mis tegelevad tervisesse panustamise ja vaesuse vähendamisega. Esimesel kohal on Malaria Consortium, mis varustab väikelapsi malaariat ennetava ravimiga, et vähendada nende suremust. Against Malaria Foundation varustab inimesi putukamürgiga immutatud võrkudega, et takistada malaariat levitavate hallasääskede jõudmist inimesteni. Helen Keller International juhib A-vitamiiniga varustamise programmi, et samuti vähendada laste suremust. Nende ja mitmete teiste organisatsioonide eesmärgiks on muuta maailma paremaks. Annetada saab otse konkreetsele organisatsioonile või lasta GiveWellil otsustada, kes hetkel kõige rohkem seda raha vajab. GiveWell ei võta vahendustasusid, elades vaid otse neile tehtud annetustest. Võib tunduda, et annetama peaks suuri summasid, mida kuskilt ei leidu, ning seetõttu jääb kogu asi katki. Tegelikult teeb aga igakuine tagasihoidlik summa – mis ei võta enamasti kelleltki tükki küljest – väga palju head. Kohvi ostmise asemel võta soe jook kodust kaasa, takso asemel vali jalutuskäik või jalgratas, jäta ostmata see T-särk, mida tegelikult niikuinii vaja ei lähe – väikesed rahasummad, mille säästmine annetamiseks teeb nii palju head!
Haigused ja halb tervis põhjustavad väga palju kannatusi nii haigele kui tema lähedastele. Samuti toovad need endaga kaasa kehvema hariduse omandamise, vähenenud mõtlemis- ja töövõime, halvema tervise hilisemas elus ning suurema sündimuse kõrgema laste suremuse tõttu. Rohkem kui viis miljonit last aastas sureb enne oma viiendat sünnipäeva ning lapsed, kes sünnivad vaesusesse, surevad kordades tõenäolisemalt, kui need, kes sünnivad piisavasse jõukusesse. Euroopa Liidus sureb kuni viieaastaseid lapsi 1000 elussünni kohta 3. Sahara-taguses Aafrikas on selleks numbriks 53, sest lapseeas, kui immuunsus on nõrk, on nakatumine ja suremine eelpool mainitud haigustesse kõige suurem.
Arengumaades saab kõige väiksema rahasumma eest kõige rohkem head teha.
Annetuste toel nõiaringist välja
Võib tunduda, et laste suremuse vähendamine viib rahvaarvu kasvamiseni, kuid tegelikult see nii ei ole. Heaolu tõusuga kaasneb hoopis inimeste soov saada vähem lapsi. Kui lapsi sureb vähem, siis naised ka sünnitavad vähem. Arengumaades, kus majandus ei ole väga heal tasemel, sünnitatakse palju lapsi just sellepärast, et oleks kedagi, kelle hoolele vanaduspõlves loota. Kuna riigipoolne hoolekanne on tavaliselt puudulik või puudub täielikult, siis suurim tugi tulebki just lähedastelt. Mida rohkem lapsi sünnitad, seda rohkem inimesi, kes su eest tulevikus hoolitsevad. Samuti saavad vähem lapsi haritumad naised, sest neil on nii parem majanduslik seis kui ka paremad teadmised rasestumisvastastest vahenditest, ning neile sündinud lapsed jäävad ka suurema tõenäosusega ellu.
Olukord liigub järjest paremuse poole. Keskmiselt 80% üheaastastest on vaktsineeritud, aga ikkagi ligi 20 miljonit last on jätkuvalt vaktsineerimata põhiliste vaktsiinidega. See toob omakorda kaasa mitte ainult suurema haigestumuse/suremuse, vaid ka suurema viiruste leviku, sest lisaks ise nakatumisele on need inimesed ka teiste nakatajad. Suremus malaariasse on alates 2004. aastast, kui oli ligi 1 miljon surmajuhtumit, pidevalt vähenenud, kuid siiski oli 2018. aastal 228 miljonit malaariajuhtumit ning 405 000 malaariast tingitud surma. Diarröa ravi tõttu vähenes alla 5-aastaste laste suremus sellesse haigusesse aastatel 2000–2017 60%, kuigi ikka sureb aastas umbes pool miljonit last. Palju on juba ära tehtud, kuid see ei tähenda, et me oleksime kuidagi lõpp-punkti jõudnud, pikk tee on veel minna.
Just globaalse tervishoiuga seotud organisatsioonide puhul saame kõige kindlamad olla, et meie heategu ka tulemuseni jõuab. Saame kindlad olla nende tõenduspõhisuses ning tegevuse mõttekuses, sest need on põhjalikult – näiteks GiveWelli poolt – läbi uuritud. Näiteks Against Malaria Foundationile annetades saame olla veendunud, et see raha malaariat ennetavate sääsevõrkude jaoks ka läheb ning et need jõuavad abivajajateni. Kuigi mõnes teises valdkonnas võivad potentsiaalsed kasud olla suuremad, siis enamasti on neis palju rohkem ebakindlust küsimuse osas, kas eesmärk päriselt täidetud saab. Võrreldes teiste valdkondadega, on globaalses tervishoius enamasti toimivad lahendused juba välja töötatud ning asi jääb lihtsalt (rahaliste) vahendite puuduse taha. Samuti tabame sellega tegeledes mitu kärbest ühe hoobiga – me anname inimestele võimaluse haridust omandada, oma majanduslikku seisu parandada, suremust vähendada ja üldist elujärge tõsta.
Vaesus ja halb tervis on nagu nõiaring, kuid meie võimuses on seda muuta. Maailm muutub järjest paremaks, kuid see ei tähenda, et asjad ei võiks olla halvad. Miljonid inimesed surevad jätkuvalt ennetavatesse haigustesse ning elavad äärmises vaesuses. Välja on töötatud toimivad lahendused, mis päriselt päästavad inimeste elusid. Samuti on meile loodud suurepärased tingimused heategevuseks, nii et miks me neid siis ei kasuta? Igaüks saab teha head ja muuta maailma. Kui teha seda aga targalt ning läbimõeldult, saame oma mõju kordades suurendada.
Karmen Kukk on Tartu Ülikooli arstiteaduse esimese kursuse tudeng, Üliõpilaskonna Sihtasutuse, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ja Efektiivne Altruism Eesti liige (ehk mitme organisatsiooni vabatahtlik) ning parandamatu maailmaparandaja.
