Tõlgitud Effective Altruism Foundation veebilehel avaldatud artiklist “The Benefits of Cause-Neutrality“. Tõlkinud Helena Hanso.
Kõigi olendite kannatuste leevendamiseks paistab esmapilgul esmatähtsa eesmärgina farmiloomade heaolu propageerimine. Põhjalikum analüüs viitab aga sellele, et esmatähtsad võivad olla mitmed teisedki teemad. Lisaks farmiloomade heaolule on olulisel kohal ka metsloomade kannatused, tehisteadvus ning tulevikutehnoloogiate eetiline kasutamine. Prioriteete on aga keeruline seada, sest nii tulevased arengusuunad kui probleemide lahenduste võimalused on ebakindlad. Selle ebakindluse valguses tasub aktivismile läheneda üha neutraalsema hoiaku ning paindlikkusega. Järgnev arutelu annab ülevaate valdkonna-neutraalse (ingl cause-neutral) lähenemise olemusest ja selle kasust.
Ülioluline on tuvastada parim valdkond
Valdkondade prioriseerimine on efektiivsete altruistide jaoks keskse tähtsusega tegevus, sest erinevate strateegiate tõhusus (see, kui palju kannatusi leevendab teatud strateegia sinna investeeritud raha- või ajaühiku kohta) võib valdkonniti kordades erineda. Näiteks erinevad valdkonnad omavahel selle poolest, kui palju elusid on kaalul. Metsloomade arv on farmiloomade arvust kordades suurem; tulevikus aset leidvad kannatused võivad aga omakorda osutuda kordades suuremaks kui praegused metsloomade kannatused.
Seega on kõige olulisema probleemi leidmine määrav. Kõige prioriteetsema probleemiga tegelemine võib olla mitmeid kordi tõhusam kui muud tegevused. Teisisõnu, ebaoptimaalse probleemi valik võib potentsiaalset mõju märgatavalt vähendada (võimalik, et enam kui 90% võrra). Kokkuvõttes paneb see meid keerulisse olukorda: keskset rolli mängib valik, kuhu valdkonda oma jõupingutused suunata, kuid samal ajal pole selgust selle kohta, mis see parim valdkond on. Kuidas saaks seda probleemi kõige mõistlikumalt käsitleda?
Neutraalsuse olulisus valdkonna valimisel
Selleks et seada prioriteete erapooletult, on kõige olulisem silmas pidada valdkonna-neutraalsuse põhimõtet. Sellekohaselt tuleb anda valdkonnale hinnang üksnes selle tõhususe põhjal, ilma eelneva poolehoiu või emotsionaalse seotuseta. Kui me ei suuda olla valdkonna-neutraalsed, võime valida ebaoptimaalse valdkonna ning seetõttu ka piirata oma mõju. Eriti oluline on see, et oleksime püsivalt võimelised uuest tõendusmaterjalist lähtudes oma teadmisi ja tegevust ajakohastama. Näiteks juhul, kui peame praegusel ajahetkel tähtsaimaks valdkonnaks farmiloomade heaolu propageerimist, peaksime siiski arvestama võimalusega, et tulevikus selle tähtsus muutub. Näiteks on kujutletav, et uus tehnoloogia võimaldab metsloomade kannatusi suurel määral vähendada, või täheldame hoopis murettekitavaid märke tehisteadvuses. Sellisel juhul oleks äärmiselt oluline neid uusi prioriteete märgata ja nendega ka asjatundlikult tegeleda, kuna kaalul on nii tohutult palju.
Ratsionaalsus ning võimalikud kognitiivsed nihked
Kuna meie mõju sõltub suures osas tegevusvaldkonna valikust, tuleks meil erinevate valdkondade mõju hindamisel püüda olla võimalikult ratsionaalne. Eelkõige peaksime märkama kognitiivseid nihkeid, mis võivad meid ahvatleda valima ebaoptimaalseid valdkondi, misläbi kahaneks ka meie mõju. Millised on need kognitiivsed nihked, mis meid eksitada võivad?
Keskendumine ühele kindlale valdkonnale võib aja jooksul tekitada tugeva emotsionaalse seotustunde. Loomulikult pole emotsionaalne side oma tööga iseenesest sugugi halb, küll aga võib see ohustada võimet maailma probleeme objektiivselt hinnata. Üldiselt ei ole prioriteedid lõplikult kindlaks määratud ning seetõttu ongi oluline lähtuda valdkonna-neutraalsusest. Meie objektiivne hindamisvõime on kaheldav ning see on piisav põhjus selleks, et vältida eranditut pühendumist kindlale valdkonnale.
Peaksime olema tähelepanelikud ka tõsiasja suhtes, et kipume tõlgendama uut informatsiooni viisil, mis meie olemasolevaid uskumusi kinnitab (tegu on kinnituskalduvusega). Näiteks võib keegi väita, et farmiloomade heaolu propageerimine on parim ka metsloomade ja tehisteadvuse seisukohast, sest see muudab sotsiaalseid tavasid ja hoiakuid neid olendeid soosival moel. Kuigi hoiakute muutmine on tõepoolest väga tähtis, peaksime jääma selliste üllatavate koosmõjude suhtes kahtlevale seisukohale. Spekulatiivselt on väheusutav, et üks ja sama strateegia oleks samaaegselt parim nii farmiloomadele, metsloomadele kui ka tehisteadvusele. Kui suuname oma tegevusstrateegia ühele kindlale eesmärgile (näiteks farmiloomade kannatuste vähendamisele), on üldiselt vähetõenäoline, et see strateegia juhtuks ühtlasi olema ka mõne teise eesmärgi (näiteks metsloomade kannatuste vähendamise) jaoks parim.
Valdkondi on juba aastaid püüdnud prioriseerida paljud haritlased, siiani lõplikult selgust leidmata, mistõttu peaksime vältima liigset enesekindlust. Eriti murettekitav on see, et oluliste kaalutluste kahe silma vahele jätmine on niivõrd lihtne. Näiteks ei ole paljud loomaaktivistid isegi mõelnud metsloomade kannatuste vähendamise peale, ehkki selle probleemi ulatus on tunduvalt suurem farmiloomade omast. Seega ei tohiks me kunagi olla liiga kindlad, et oleme parima valdkonna juba tuvastanud.
Valdkonna-neutraalsed strateegiad
Kirjeldatud kaalutlused viitavad sellele, et praegusel hetkel ei peaks me tugevalt pühenduma ühelegi kindlale valdkonnale. Pigem võiksime püüda leida strateegiaid, mis oleks tõhusad hoolimata sellest, milline valdkond osutub olulisimaks. Valdkonna-neutraalse lähenemisega sobituvad eriti hästi metastrateegiad, sest nende toimemehhanism on kaudne.
Valdkonna suhtes neutraalse liikumise edendamine
Üldiselt võib liikumiste edendamist (ingl movement-building) pidada paljutõotavaks metastrateegiaks, sest sellega käib potentsiaalselt kaasas võimendusefekt. Kuid ülaltoodud asjaolusid silmas pidades peaksime järele mõtlema, mis tüüpi liikumist me edendada soovime. Neutraalsus valdkonna suhtes pole tähtis üksnes isiklikul tasandil, vaid ka liikumiste edendamise tasandil. Samuti nagu võime üksikisikuna olla kallutatud või uuendusi peljata, võib ka sotsiaalne liikumine jätta märkamata prioriteetide muutusi või uusi olulisi valdkondi. Iseäranis paindumatud kipuvad olema kindlale valdkonnale keskendunud liikumised. Kuna meie mõju sõltub suuresti kõige prioriteetsemate alade tuvastamisest, kujutab selline paindumatus endast tõsist riski.
Võime sellele murekohale läheneda seeläbi, et loome valdkonna suhtes neutraalsema liikumise, mille eesmärk oleks tõhusalt kannatusi vähendada, sealjuures keskendumata selgelt ühelegi kindlale valdkonnale. Valdkonna-neutraalse liikumise paindlikkus kujutab endast kindlat eelist, sest kui teatud hetkel muutub prioriteetseks miski senisest äärmiselt erinev (näiteks metsloomade heaolu, tehisteadvus või tehisintellekti mõjutamine), on valdkonna-neutraalne liikumine võimeline tegelema ka nende küsimustega. Kuna pikaajalised prioriteedid on veel ebaselged, on paindliku ja neutraalse liikumise edendamine parem kui kitsa liikumise edendamine. Kuna liikumiste edendamisega käib kaasas võimendusefekt, on strateegiliselt väga väärtuslik kaasata rohkem inimesi huvituma pikaajalisest ja valdkonnaülesest kannatuste leevendamisest.
Valdkonna suhtes täielikult neutraalne liikumine võib aga näida liiga abstraktse ja ebahuvitavana. Praktikas käib liikumiste edendamine käsikäes otsese tegevusega, mis näitab liikumise suunitlust. Valdkonna suhtes on võimalik olla neutraalne, hõlmates laia valikut kannatuste leevendamiseks olulisi teemasid ning arendades samal ajal edasi uusi ideid nagu näiteks valdkonna-neutraalsus ja efektiivne altruism.
Uurimistöö prioriteetide määramisest
Lisaks valdkonna-neutraalse liikumise edendamisele peame jõudma selgusele ka oma prioriteetides, uurides selleks erinevate strateegiate tõhusust. Seega on üks oluline metastrateegia ka uurimistöö selle kohta, kuidas kannatusi parimal viisil vähendada. Kuna kaalul võib olla tohutult palju ning samas on neid küsimusi võrdlemisi vähe teaduslikult uuritud, võib uurimistööst tuleneva teabe väärtus olla väga kõrge. Väikenegi oluline arusaam võib meie tegevuse tõhusust oluliselt suurendada.
Hoiakute muutmine
Võib väita, et erinevaid probleemalasid läbib ühise joonena nende aluseks olev spetsietsismi hoiak ning osavõtlikkuse puudumine inimestest erinevate elusolendite kannatuste suhtes. Seega võib lühiajaliselt edukatest projektidest olulisemgi olla põhjalik hoiakute ja normide muutmine sotsiaalses plaanis, iseäranis mõeldes tulevikuolendite arvukusele. Ent peame täpsemalt selgitama, mida hoiakute muutmise all silmas peame.
Võttes arvesse metsloomade praeguste ja tulevaste kannatuste tähtsust, on oluline muuta sotsiaalseid hoiakuid sihtotstarbeliselt – sellisel viisil, mis võimaldab meil käsitleda ka keerukamaid teemasid. Siin pole aga kuigi palju selgust. Näiteks keskendub loomaõiguslaste sõnum tavaliselt peamiselt inimtekkelistele loomade kannatustele ning välistab seega metsloomade kannatustega tegelemise. Isegi kui loomaõiguslaste sõnumit edukalt levitada, pole selge, kas sellest oleks mingisugustki kasu ka metsloomade (või tehisteadvuse) seisukohast.
Seetõttu on äärmiselt tähtis hoolikalt läbi mõelda, milliseid väärtusi soovime edendada. Eesmärk peaks olema selline hoiakute muutus, mis laiendab moraalset kaastunnet kõigile elusolenditele. Sellise suhtumise kindel eelis on, et see hõlmab kaudselt osavõtlikkust ka metsloomade ja tehisteadvuse suhtes. Seetõttu võib farmiloomade heaolu propageerimisest tõhusam olla antispetsietsismi edendamine ning üldine kaastunde suurendamine loomade kannatuste suhtes. Esimene piirdub vaid väikese osa elusolendite abistamisega, teine aga aitab kaasa kõigi teadvuslike olendite heaolule.
Sotsiaalsete normide ja hoiakute muutumine ajas on keerukas ning seda seostatakse tihti tehnoloogia arengus toimuvaga. Näiteks võib arvata, et puhta ehk sünteetilise liha tarbimine muudaks vaid inimeste käitumist, mitte aga hoiakuid. See on aga ettenägematu seisukoht. Nimelt kaob puhta liha tõttu vajadus liha tarbimist ratsionaliseerida ning seeläbi muutub loomadest hoolimine psühholoogiliselt lihtsamaks. Sel viisil muudab puhas liha kaudselt ka hoiakuid.
Ülaltoodud asjaolud viitavad sellele, et isegi kui peame teatud väärtuste edendamist tähtsaks, on keeruline leida parimat viisi selle saavutamiseks. Isegi valitud valdkonna piires on eesmärgi saavutamiseks tõhusaima strateegia leidmine keerukas ning samas äärmiselt oluline.
Millised strateegiad muudavad tõhusalt sotsiaalseid hoiakuid ja norme?
Võib väita, et peame jõudma võimalikult paljude inimesteni, mistõttu peaksime kasutama otsest ja emotsionaalset sõnumit, mitte aga keerukaid ratsionaalseid argumente. Kuid selline lähenemine eirab tõsiasja, et sotsiaalsetes hoiakutes on tunduvalt mõjukam ühiskonna eliit ja juhtivad intellektuaalid. Need inimesed on vastuvõtlikumad just ratsionaalsetele argumentidele, mitte emotsionaalsetele mõjutuspüüetele. Seetõttu on just ratsionaalne lähenemine paljulubav, sest seeläbi on tõenäolisem veenda eriti mõjukaid inimesi.
Kui tõhus on mingi teatud strateegia hoiakute muutmiseks, on empiiriline küsimus. Peaksime langetama strateegia valiku juhtivate ekspertide teadustöö põhjal, mitte oma sisetundest lähtudes. Steven Pinker väidab sotsiaalsete muutuste alase uurimistöö tulemuste põhjal, et ühiskonna eliidi kõnetamine ratsionaalsete argumentidega on palju olulisem kui masside kõnetamine emotsionaalsete mõjutusvahenditega. Selle väite valguses võib pidada tõsiseks strateegiliseks veaks loomade heaolu liikumise suunitlust, kus keskendutakse peaaegu ainult emotsionaalsete argumentidega veenmisele ning jäetakse tähelepanuta ratsionaalsed põhjendused.
Kokkuvõtteks
Kuna meie mõju määrab suurelt jaolt valdkond, millega tegeleme, on äärmiselt oluline olla valdkondade hindamisel võimalikult ratsionaalne. Valdkonna suhtes neutraalne hoiak on keskse tähtsusega, sest see tagab meie võime enda seisukohti uue tõendusmaterjali põhjal uuendada. Ühele kindlale valdkonnale pühendumise asemel peaksime püüdlema võimalikult paljude kannatuste vähendamise poole, olgu probleemala siis milline tahes. Puudub lõplik selgus põhiliste prioriteetide kohta, kuid selle ebaselgusega on võimalik toime tulla, järgides sobivaid metastrateegiaid (kuhu kuulub näiteks valdkonna-neutraalse sotsiaalse liikumise edendamine).
Kuigi efektiivse altruismi ideed võivad näida kalkuleerivad ja abstraktsed, ei tohiks me unustada, et miljonite elusolendite kannatused on tõelised. Võimalikult paljude kannatuste vähendamiseks on oluline ühendada empaatia ja ratsionaalne mõtlemine.
