Andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas on juba pikemat aega olnud kursis efektiivse altruismi liikumisega ning praktiseerib seda elustiili ka igapäevaselt. Uurisime, mida efektiivne altruism tema jaoks tähendab ja kuidas ta seda Eesti kontekstis mõtestab.

Räägi palun, kuidas efektiivse altruismiga “tuttavaks said” ja mida see sinu jaoks tähendab?

Käisin 2014. aastal Centre for Applied Rationality koolitusel (tänu Jaan Tallinna stipendiumile). Sealsete vestluste, saadud tutvuste ja kommuunide kaudu puutusin ka aina enam kokku EA-ga (efektiivse altruismiga). Lugesin 2015. aasta lõpus ka William MacAskilli selleteemalist raamatut.

EA on minu jaoks lähenemine elule, võib-olla isegi praktiline filosoofia, millest elus juhinduda. Selle kohta on ka kriitikat, millega nõus olen – näiteks keskendub EA väga palju lähitulevikule ja praegu eksisteerivate probleemide lahendamisele ning vähem uute asjade väljaarendamisele -, aga üldiselt on klapp minu mõtteviisi ja EA vahel väga hea. Eks need on ka üksteist mõjutanud: võtsin EA omaks, kuna see sarnanes mu seniarvatule, ennast efektiivse altruistina identifitseerimine pani ilmselt mu mõtteviisi ka rohkem EA poole liikuma.

Kuidas seda igapäevases elus praktiseerid?

Esiteks annetan – hetkel küll väga vähe (umbes 3 eurot kuus), sest mul puudub püsiv sissetulek, aga harjumuse hoidmiseks on see oluline. Pärast magistriõppe lõpetamist hakkan selle küsimusega tõsisemalt tegelema, kuhu ja kui palju täpselt tahan annetada.

Teiseks olen oma erialal spetsialiseerumise (andmetega töötamine) ja ühe tulevikueesmärgi (arendada tehnoloogiat, mis inimkonda edasi viib – kas siis mõne ettevõttega liitudes või ise asutades) seadnud EA põhimõtetega joonduvalt.

Kas efektiivse altruismiga saab tegeleda Eesti piires ehk tegemist on küll globaalse mõtteviisiga, kuid millised on võimalused tegeleda sellega lokaalselt?

On täiesti võimalik rakendada EA suhtumist ühe riigi piires ja mõelda, mil viisil saaks Eestis kõige paremini head teha. Ma ei ole kindel, kui palju seda küsimust spetsiifiliselt Eesti kohta uuritud on. Ilmselt vähe. Seetõttu võikski see olla üsna kõrge prioriteediga projekt inimestele, kes tahavad kindlasti Eestile keskenduda.

Mulle tundub siiski, et välismaal annab iga annetatud euro (või õigesse organisatsiooni kulutatud töötund) potentsiaalselt palju rohkem kui Eestis. See ei pea muidugi olema ka binaarne valik – vabalt võiks jaotada oma pingutused näiteks 70% Eestisse ja 30% välismaale või vastupidi.

Kuidas motiveeriksid inimesi sellist eluviisi omaks võtma?

Mulle tundub, et paljud jõuavad naturaalselt sinna punkti, kus raha on piisavalt, et hästi ära elada, misjärel tekib mõte, et võiks midagi ühiskonnale tagasi anda. Siit on loomulik mõelda, et tahaksime teha maksimaalselt head iga kulutatud tunni või euro eest, ning olemegi väga lähedal efektiivse altruismi põhiideele.

Neile, kel tundub, et oma elus on veel ikka väga suur puudus – kas siis materiaalne või ajaline -, soovitan prioritiseerida iseenese korralikku vormi saamist. Kui see on tehtud, jääb ressurssi üle, et teisi aidata.

Üks idee, mis tundub mulle EA-ga natuke seotud, on minimalism: kui loobume asjadest, mis ei tee meid õnnelikumaks, jääbki tegelikult elus palju ruumi olulistele asjadele; üks neist olulistest asjadest võikski olla EA. Kirjutasin minimalismist hiljuti ka oma blogis.

Taivo esines ka efektiivse altruismi infoõhtul, kus lahkas paneeldiskussioonis selle liikumise tagamaid ja olemust.