Eestis on kasutusel vanasõna: „Tee teisele seda, mida sa tahad et sulle tehakse.“ Oled Sa mõelnud kunagi selle peale, et Sina saad muuta maailma paremaks seejuures olles ise ka õnnelik? Tavaliselt on inimesed siis õnnelikud, kui nad saavad mingit kasu. Aga kas alati peab saama mingit kasu, materiaalset kasu? Sa võid ju osta kõige uuema Iphone, aga kas see teeb sind pikemas perspektiiviks õnnelikuks? Alguses kindlasti, kuid edaspidi mitte. Paraku on meie ühiskond ehitatud üles materiaalsetele väärtustele, mis tähendab seda, et me ostame asju mõtlemata, kas selleks on vajadus. Soov ning vajadus on kaks erinevat asja. Vajadus on näiteks söögivajadus, vajadus olla armastatud. Seega tuleb tõdeda, et tihti ei tee me vajadusel ja soovil vahet vaid loome nende vahel paralleele.

Kas sa teadsid, et Sina saad maailma paremaks muuta mitte ainult annetamise või asjade kinkimisega vaid ka õige karjääri valimisega? Joonisel 1 on kujutatud komponendid, mille järgi valida aitamiseks sobivaim karjäär.

Joonis 1. Karjäärimudel: ”Millest peaks koosnema unistuste töö?”

Toome välja neli erinevat aitamise viisi, mida sa saad kasutada oma karjääri valimisel ning seejuures tehes head ka teistele.

Esimeseks viisiks on aidata kaudselt. Kõige lihtsam viis selle tegemiseks on annetuste tegemine. Näiteks saab annetada mingi osa oma palgast heategevuslikule organisatsioonile, mis on lihtne ja mugav, sest vastav organisatsioon tegeleb raha suunamise ja paigutamisega ise edasi. Kõrgema haridusega inimestel (kellel on eeldatavasti suurem palk) on suurem võimalus annetuste tegemiseks.

Teiseks viisiks aga aitamise propageerimine. Probleemide lahenemisele saab kaasa aidata probleemidest rääkimine ja nende kohta teabe levitamine. Poliitikud, tuntud inimesed ja suurettevõtjad saavad üldsust paremini mõjutada tänu nende tuntusele. See võib osutuda isegi efektiivsemaks, kui annetuse tegemine.

Kolmandaks viisiks aga teadustöö. Samuti saab head teha osaledes mõnes teadus- või uurimustöös, mille käigus võidakse jõuda paremate ja efektiivsemate probleemide lahendusteni. Näiteks osaleda uurimustöös, mis uurib, kuidas autod vähem keskkonda saastaksid.

Neljandaks viisiks on otsene aitamine. Olemas on ka võimalus, kus inimene saab ise reaalselt aidata, osaledes mõnes heategevuslikus organisatsioonis vabatahtlikuna. Eestis saab vabatahtlikuna kaasa lüüa abipolitseinikuna, vabatahtliku päästjana, Toidupangas jne.

Sinu karjäärivalikust sõltub nii mõndagi. Sa kujundad oma elu ning sellega võid muuta paremaks ka teiste omi. Eelpool mainitud neli karjäärisuunda on võetud organisatsiooni 80 000 tundi leheküljelt, mis on seotud suurel määral efektiivse altruismiga. Tõenäoliselt tead Sa sellest võõrsõnast vähe, kuid eelnimetatud karjäärisuunad on üheks efektiivse altruismi põhisuundadest – eesmärgiks on teha võimalikult tõhusalt inimestele head ning muuta maailma paremaks paigaks. Kui tahad teada, milline karjäärivalik Sulle sobib, tutvu organisatsiooni 80 000 tundi karjäärijuhendiga. Kui soovid enda karjäärieeldusi analüüsida ja -plaani koostada, siis pöördu ka karjäärinõustaja poole.

Võib-olla eelpool mainitud karjääriviisid aitavad suunata Sind õigele teele või kui üks nendest karjäärivalikutest Sulle ei sobi, saad valida ka mõne teise. Peale selle sai Sulle ehk ka selgemaks efektiivse altruismi mõiste ja Sul tekib tahtmine teha head. Vähemalt mõtle selle peale, kuidas saaks luua maailmast parema paiga, kus meil kõigil – rikastel või vaestel, noortel või vanadel oleks koht ning piisavalt aega, et panustada paremaks inimeseks olemisele läbi teiste aitamise.