Viimastel aastatel on järjest enam kõlama hakanud jutud ühiskonna polariseerumisest, avalikes debattides jääb silma vastastikune süüdistamine, ebameeldivate seisukohtade libauudisteks sildistamine ja muude emotsionaalsete retoorikavõtete aina tihedam kasutamine. Kuidas saaks aga erineva maailmavaatega oponendid arendada sisutihedat arutelu?

California mittetulundusühing Center for Applied Rationality (CFAR) on välja töötanud metoodika konstruktiivse arutelu pidamiseks. Meetodit kutsutakse Double Crux’iks, mille jaoks on raske leida sama tabavat eestikeelset vastet. Meetodi eesmärk on eelkõige vastasest aru saada, milleks tuleb leida nii ühised kui ka vastakad seisukohad. Double Crux’i idee ongi selles, kuidas vältida vestluspartnerile oma arvamuse pähe määrimist.

Väide väljendab pea alati mingeid uskumusi. Näiteks kui Carel ütleb: “Kodanikupalk on hea”, siis ta väljendab sellega enda uskumust, et igaühel on oma panus ühiskonda ja see panus väärib tasustamist. Kui Risto ütleb vastu, et “Kodanikupalk on halb”, siis see väljendab tema uskumust, et igaüks peab tasu ära teenima. Miks on Carelil ja Ristol sellised uskumused, ei ole oluline – tähtis on vaid see, et öeldud väide peegeldab mingit pealtnäha varjatud uskumust.

Oletame, et Carel avastab, et eksistents ei ole piisav põhjus raha maksmiseks ja see avastus muudab tema seisukohta kodanikupalga suhtes. Siis see uskumus ongi Careli crux väite “Kodanikupalk on hea” suhtes. Samamoodi Risto puhul – kui ta leiab, et tasu ei pea otseselt välja teenima, ja see muudaks tema väidet “Kodanikupalk on halb”, on see uskumus Risto crux.

On ka alternatiivne viis mõista crux’i olemust – tegu on algset seisukohta muutva kui-siis väidete jada esimese väitega. Seega Carel võib mõelda nii: „Kui kõigil pole vaikimisi panust ühiskonda, siis kodanikupalk ei ole hea“ ning Risto: „Kui igaüks ei pea tasu ära teenima, siis kodanikupalk on hea“. Praeguses näites on ainult üks väide, aga võib esineda ka olukord, kus A kehtimisel muutub mu arvamus B kohta ja B muudab mu arvamust kodanikupalga kohta.

Nagu nimigi vihjab, on Double Crux meetodi eesmärk määratleda uskumusi, mis on mõlema vestluspartneri jaoks crux’id ehk leida double crux. Tegu pole üldsegi mitte lihtsa ülesandega – selleks, et double crux tuvastada, tuleb mõista sügavalt nii enda kui ka oponendi seisukohta ja uskumusi. Double crux on seega väide või uskumus, mille korral vestluspartnerid nõustuvad, et kui see väide kehtib, siis kodanikupalk on hea, ja kui see väide ei kehti, siis kodanikupalk ei ole hea (või mis iganes väide on parasjagu arutluse teemaks).

Nüüd on piisavalt mõisteid seletatud ja saab minna Double Crux’i algoritmi juurde.

Samm 1: Leidke eriarvamus

• Sina usud üht, vestluspartner teist (nagu kodanikupalga näites)
• Sinul ja su vestluspartneril on mingile väitele erinev kindlushinnang (näiteks sina usud, et X on tõene 60% tõenäosusega, teine 90% tõenäosusega)

Samm 2: Defineerige ja testige

Olulised mõisted tuleb defineerida – nii algses väites kui ka vestluse käigus esile kerkinud mõistetes (näiteks Ristol tuleb defineerida nii kodanikupalk kui ka kriteeriumid, mille alusel peaks rahalist tasu saama)
Mõtle konkreetsetest juhtumitest – on lihtsam vältida liigseid üldistusi.

Samm 3: Otsige double crux’e

• Leia iseenda crux’id ja võrdle partneri crux’idega
• Otsige üheskoos, tooge teineteisele väiteid („Ma usun, et kehtib X“), keskenduge ümberlükatavusele („Kui kehtivad A, B ja C, siis ma enam ei usu, et kehtib X“)

Samm 4: Mõtisklege

• Tunneta sisemiselt, kas leitud double crux on tõepoolest selline väide, mis tõeseks osutumisel sinu seisukohta algse väite kohta muudab. Kui jääb mingi kõhklus või kahtlus, tuleb edasi otsida.

Samm 5: Korrake!

Kõige olulisem on meeles pidada, et Double Crux’i eesmärk ei ole vastast ega iseennast ümber veenda – on täiesti võimalik (isegi eeldatav), et jäätegi eriarvamusele, kuna leitud double crux nõuab kinnitamiseks või ümberlükkamiseks suuremat statistilist uuringut või mingi moraalisüsteemi õigsuse kinnitamist. Ennekõike on oluline aru saada, mis on see väide, eeldus või uskumus, kust eriarvamus tegelikult tekib.

Kogu meetodi eesmärk on saada teineteisest aru – seetõttu on äärmiselt oluline mõistete defineerimine. Mõistete konkreetne defineerimine on ainuke võimalus, kuidas lõpuni kindel olla, et nii sina kui su partner saite väitest samamoodi aru. Täpselt samal põhjusel on oluline ka konkreetsete juhtumite abil arutada, sest nii väldib ümmarguse mulli puhumist ja on mõlemale selge, mida partner mõtleb.

Päris tihti juhtub, et mõistete defineerimisel kaob ka eriarvamus. Tuleb välja, et üpris palju erimeelsusi põhineb mõistetest eri moodi arusaamisel.

Oleme kasutanud Double Crux’i meetodit palju kordi isiklikes vestlustes, kuigi mitte alati täpselt samm-sammult algoritmi järgides. Samuti oleme läbi viinud selleteemalisi töötubasid. Maailmamuutjate Kooli konverentsil õpetasid osalejatele Double Crux’i Hanna Britt Soots, Anni Britta Pajoma, Carel Kuusk, Kirke Maria Lepik, Risto Uuk ja Siim Schults. Efektiivse altruismi suvepäevadel õpetas seda Hanna Britt Soots.

Tagasiside on nendelt üritustelt olnud positiivne. Meid on kutsutud töötuba uuesti läbi viima. Näiteks mitmelt osalejalt kuulsime isegi, et meie töötuba oli konverentsi parim osa. Maailmamuutjate Koolis oli meie töötoa keskmine hinne üpris kõrge võrreldes teiste töötubadega. Meile tagasisidet jaganud osalejatest ei andnud keegi negatiivset hinnangut.

Üks osaleja ütles, et oleks tahtnud seda tehnikat mõne päriselt eriarvamusel oleva inimesega (näiteks Jaak Madisoniga) proovida. Samas peab tõdema, et see tehnika ei suuda iseenesest vaidlemist ära hoida, kui arutlejad ära unustavad, et meetodi eesmärk on nii endast kui teisest aru saada, mitte arutelu võita.

Kui leiad, et meetod võiks olla Sinu tegemistes kasulik, kirjuta meile.