Tõlgitud Raising for Effective Givingu veebilehel avaldatud artiklist “Why we should prioritize the long term future”. Tõlkinud Elis-Christina Kuuse.  

Raising for Effective Giving (REG) rahastab parimaid organisatsioone, mis tegelevad kõige pakilisemate probleemidega. Aga mis täpselt on kõige pakilisem probleem? Selgitame lühidalt selles postituses, miks seame prioriteediks kaugtulevikku sekkumist, ja eriti sellist, mis püüab vältida halvimaid sündmusi, mis põhjustaksid suuri kannatusi.

Peaksime vaatama altruismi oodatava väärtuse vaatepunktist

Meid eristab teistest heategevusühingutest see, et kasutame hea tegemise viiside vaatlemisel otseselt oodatava väärtuse põhjal mõtlemist ja arvutamist. Sama mõtteviisi kasutatakse ka investeeringute tasuvuse või võitude määramisel pokkeris. See on otsustava tähtsusega vahend, kui soovid suurendada oma annetuste mõju.

Usume ka seda, et peaksime olema heategevuses või altruismis riskide suhtes neutraalsed. Kui tegemist on rahaga, on mõttekas hinnata esimest 10 000 dollarit rohkem kui järgnevat 10 000. Selleks hetkeks oled kõige olulisemad asjad juba ära ostnud. Kuid elude päästmine, haiguste ravimine või heaolu parandamine samamoodi kasumi väärtust ei kahanda. Näiteks on sajas vaktsineerimine sama väärtuslik kui esimene. See tähendab, et nn heategevuslikud kauglasud võivad osutuda kulutõhusaks. Selliste sekkumisviiside edukuse tõenäosus on väga väike, kuid edu korral saavutatav mõju ülimalt suur. Selline strateegia sarnaneb mõnevõrra riskikapitalismiga.

Tulevikul on astronoomilised panused

Kui me võtame oodatava väärtuse põhjal otsustamist tõsiselt, siis saab tulevik altruistlikust perspektiivist väga suure tähenduse. Kui välja arvata väljasuremise oht, saab elu Maal jätkuda veel mitmeks põlvkonnaks, enne kui planeet muutub tõeliselt elamiskõlbmatuks. Praegused hinnangud näitavad, et see juhtub umbes 1 miljardi aastaga. Arvestades praegust maailma rahvaarvu (ülespoole ümardades u 10 miljardit) ja eluea pikkust (ülespoole ümardades u 100 aastat), siis tuleb meie järglasi ligikaudu 10^17 (ükssada kvadriljonit).

See hinnang võib olla liiga optimistlik. Kui me eeldasime, et igal aastal on vältimatu väljasuremisoht umbes 0,1%, oleks meil umbes 4600 aastat, enne kui üldine väljasuremisoht jõuaks 99%-ni. Eelmainitud eelduste korral saab sellise stsenaariumi puhul oodata 105 miljardit järeltulijat, mis on umbes sama palju kui siiani elanud inimeste arv kokku.

Sellest arvestusest on välja jäetud kõik loomad ning võimalikud digitaalsed eluvormid, samuti kosmose asustamise võimalus. Arvestades tehnoloogia kiire arenguga, ei ole sellised arengud pikas perspektiivis võimatud, mis mitmekordistab eelnevate arvutuste tulemusi ja teeb tuleviku veelgi olulisemaks.

Tuleb mõista, et need tuleviku elud võivad osutuda kas uskumatult positiivseks või olla hoopis täis viletsust ja kannatust. Seega, kui me suudaksime muuta inimeste tsivilisatsiooni trajektoori kas või väikesel määral, oleks sellel igale tulevasele põlvkonnale tohutu mõju. Seetõttu usume, et kaugtulevikku mõjutavad sekkumised on potentsiaalselt palju kulutõhusamad kui need, mis keskenduvad praegusele põlvkonnale.

Sellised on kauget tulevikku mõjutavad väljakutsed. Täieliku pildi saamiseks peame aga vaatama ka sellise edenemise tõenäosust. Kuivõrd võimalik siis tuleviku muutmine ikkagi on?

Tulevik on meie kätes

Ajalugu näitab, et tsivilisatsiooni trajektoori saab püsivalt mõjutada nii heal kui ka halval viisil.

Tehnoloogia

Leiutised on meie eluviisi korduvalt muutnud. Põllumajandusrevolutsioon tõi tõenäoliselt kaasa esimesed linnad ja eraomandi arengu, tööstusrevolutsioon võimaldas märkimisväärsel hulgal inimestel esmakordselt põgeneda Malthuse lõksu eest ja digitaalrevolutsioon võimaldas inimestel üle kogu maailma suhelda ja jagada teavet valguskiirusel.

Kõik need sündmused ei pruugi olla positiivsed. Kütid ja korilased olid väidetavalt õnnelikumad kui nende järeltulijad ja miljardid loomad on kannatanud tööstusliku tootmise tagajärjel. 20. sajandil tegime tuumatehnoloogia arendamisega võimalikuks iseenda väljasuremise.

Meie jaoks tundub tehnoloogia arengu kiirenemine väga mõistlikuna, sest see põhjustab tõenäoliselt veel mitmeid taolisi revolutsioone. Praegu usume, et transformeeruv tehisintellekt on selle kõige tõenäolisem kandidaat. Nii et, kui suudame mõjutada nende muutuste kulgu, suudame teatud mõttes kujundada ka tulevikku.

Institutsioonid

Institutsioonidel on tihti tohutu mõju mitme põlvkonna inimeste ja loomade eludele. Kehtestatud struktuurid muutuvad aeglaselt ja mõjutavad meie käitumist suurel määral, sest neid toetatakse tavaliselt tugevalt. USA põhiseadus on hea näide tugevast institutsioonist, mis on oluliselt mõjutanud inimestevahelisi suhteid positiivses suunas juba sajandeid. Samas võivad institutsioonid kujutada endast tehnoloogiale sarnaselt suurt ohtu. Orjandus kui institutsioon oli vastutav põlvkondade kannatuse ja viletsuse eest, diktatuurid põhjustavad suurel määral kannatusi ja surma siiamaani.

Seega, kui suudaksime muuta institutsioone paremaks, võiks kasu olla tohutult suur. Näiteks võime soovida tugevdada ülemaailmse koostöö süsteeme või parandada institutsionaalset otsustusprotsessi. Kahjuks ei ole me veel kindlad, kuidas seda kõige paremini saavutada.

Väärtused

Kui institutsioonid muudavad ajendeid, siis väärtused muudavad eesmärke, mille poole inimesed ise püüdlevad. Siiski sarnanevad need institutsioonidega, kuna on üsna passiivsed ja ometigi mõjutavad tugevalt inimese käitumist. Ka väärtusi on erinevaid – neid, mis viivad hea eluni, ja neid, mis mitte. Viimaste sajandite jooksul on ühiskondlikud väärtused paranenud ja lubanud toimuda naiste ja erinevate rasside emantsipatsioonil. Kuid selline muutus ei ole vältimatu, vaid pigem kooskõlastatud tegevuse tulem.

Võiksime samas suunas edasi liikuda. Kui me oleksime võimelised juhtima tähelepanu loomadele või altruismile üldiselt, võib see parandada tulevaste põlvkondade elu.

Kokkuvõte

Arvestades nii tugevaid tegureid, usume, et saame sihipäraselt sekkuda nii, et sellel on püsiv positiivne mõju kaugtulevikule. Pidades silmas nende panuste suurust, ei pea sekkumised muutma meie trajektoori oluliselt, et saavutada väga suur oodatav väärtus – nad vajavad vaid head võimalust märkimisväärse muutuse saavutamiseks. See on meie eesmärk.

Sellepärast oleme hiljuti käivitanud ka REG fondi. Oleksime võinud jaotada annetusi ise, kuid fondis on see protsess läbipaistvam, kuna sellel on selge missioon ja grandi väljaandmise protsess. Selle eesmärk on tuvastada võimalused, mis aitavad vähendada kõrgtehnoloogiast tulenevat suurimate kannatuste riski. Me ei suuda praegusel otsustaval ajastul midagi tähtsamat ette kujutada.

Lisalugemist

• Baumann: The Importance of the Far Future
• Whittlestone: The Long-Term Future
• Beckstead: On the Overwhelming Importance of Shaping the Far Future
• Tomasik: Should Altruists Focus on Reducing Short-Term or Far-Future Suffering?

Lisa 1: Muud oletused

Meil on hea põhjus uskuda kaugtuleviku olulisust, kuid teeme mõne kaudse järelduse selle seisukoha tõestamiseks.

Me ei tohiks tulevasi elusid alahinnata.

Majandusteadlased alahindavad sageli tulevaste hüvede väärtust. Tõenäoliselt eelistaksid omada 100 dollarit praegu kui 110 dollarit kümne aasta pärast. Enamik filosoofe aga arvab, et see ei kehti tulevaste elude kohta, ja me nõustume nendega. Meie jaoks on mõeldamatu, et meie sünniajal on moraalne tähendus või et tuhat aastat tagasi elanud inimesed oleksid pidanud meie saatust eirama, kui neil olnuks võimalus seda mõjutada.

Olemasolevate elude heaolu eelistamine on tõenäoliselt vale.

Populatsioonieetikas on vaade nimega person-affecting view, mille järgi on moraalne väärtus vaid olemasoleval või tulevikus tingimata olemasoleval elul. Me arvame, et see on vale. Mõtle ise: kas sa tõstaksid pigem ühe inimese elukvaliteeti praegu või tõenäoliselt eksisteeriva 1000 inimese elukvaliteeti 100 aasta pärast? (Vaata ka sellega seotud teemat nonidentity problem.)

Lisa 2: Miks me jätkuvalt soovitame heategevusorganisatsioone, mis püüavad leevendada ülemaailmset vaesust ja parandada loomade heaolu

Me usume, et kaugtulevikule keskendunud heategevuse eelistamist toetavad tugevad argumendid. Samas mõistame, et kõik mõistlikud inimesed ei nõustu meiega. Põhjus võib olla selles, et nad ei toeta oodatava väärtuse põhjal otsustamist või on neil teistsugune eetiline seisukoht või maailmavaade. Selle erimeelsuse tõttu soovitame toetada heategevust ka teistes valdkondades, näiteks ülemaailmse vaesuse ja loomade heaolu valdkonnas. Teistes valdkondades toetume suuresti GiveWelli ja Animal Charity Evaluatorsi soovitustele. Mõlemad pakuvad samuti võimalust panustada fondi.

‍