Kony 2012 tähistab minu jaoks erilist tüüpi kaasust. Sama ruttu, kui see kuulsaks ja toetajaid sai, oli see ka järgmisel hetkel justkui teadmatusse kadunud.

Kriitikute arvates põhineb efektiivne altruism vaid külmal kalkulatsioonil ning jätab kõrvale isiklikud eelistused. Ja niiviisi head tegev inimene ei saa kunagi olla täies mahus motiveeritud ja teemasse pühendunud.

Nagu James Orbinski, arst, kes pidi Rwanda genotsiidi ajal tähtsuse järjekorras ravima oma patsiente, peame ka meie tegema raskeid otsuseid selle kohta, keda aitame ja keda mitte. See tähendab, et peame mõtlema, kui palju kasu saaksime erinevatest tegevustest. Kvaliteediga kohandatud eluaastad ehk QALY on meetod, mis laseb meid võrrelda erinevate tervist edendavate programmide tõhusust.

Saa tuttavaks efektiivse altruismi fänni Kristinaga, kelle nägu on tegelikult Eesti avalikkusele juba ammu tuttav, sest tema südikas pealehakkamine ja julged sõnavõtud loomade kaitseks pole ilmselt kedagi külmaks jätnud. Kristina on MTÜ Nähtamatud Loomad algataja ja Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagistrant. Meiega oli ta valmis jagama oma mõtteid efektiivse altruismi teemal.

Andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas on juba pikemat aega olnud kursis efektiivse altruismi liikumisega ning praktiseerib seda elustiili ka igapäevaselt. Uurisime, mida efektiivne altruism tema jaoks tähendab ja kuidas ta seda Eesti kontekstis mõtestab.

Julia Wise on sotsiaaltöötaja ning tema abikaasa Jeff Kaufman on tarkvarainsener. 2013. aastal oli nende ühine sissetulek pisut alla 245 000 dollari aastas, mis asetas nad sellega 10% USA jõukamate leibkondade sekka. Ometi kasutavad nad kõigest 15 280 dollarit aastas, s.o 6,25% nende kogusissetulekust (makse ja sääste arvestamata).

Kuidas saame maailma paremaks muuta? Efektiivne altruism julgustab inimesi sügavalt järele mõtlema, kuidas kasutada oma aega nii, et see tingiks suurima võimaliku muudatuse. Muidugi on parem midagi alustada või millegagi järjepidevalt tegeleda, kui pelgalt mõtiskleda ja mitte midagi teha. Allpool on lühike nimekiri sellest, mida efektiivsed altruistid teha saavad.

Inimesed näevad tihti enda ümber kannatusi, surma või ebaõiglust ning tunnevad samas kohe tungivat vajadust selle heaks midagi teha või viia ellu mingeid muutusi, et selliseid koledusi enam poleks. Samas on väga keeruline välja mõelda, mida siis täpselt teha tuleks ja kust otsast alustada.

Peter Singeri artikli taustal on oluline käsitleda seda, mida kutsutakse õnne ökonoomikaks, ning selle olulisust efektiivse altruismi liikumisele ja praktilisele rakendamisele. Teiseks tuleks lähemalt vaadata Kahnemani uuringu tulemusi, millele Singer viitab, ning hinnata, kas need on tõepoolest niivõrd positiivsed, nagu võiks tema artiklist järeldada.