Tehisintellekti tõttu on juhtunud juba terve rida väiksemaid ja suuremaid äpardusi. Üha uute intelligentsete toodete turule tulekul võib oodata, et kasvab nii nende sagedus kui ka tõsidus.

Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Harvardi ülikooli psühholoogia professor Steven Pinker on kirjutanud raamatu “Enlightenment Now”, mida Bill Gates nimetab enda uueks lemmikraamatuks. Oma varasemas menuraamatus “The Better Angels of Our Nature” arutas ta, et praegune hetk on ajaloo kõige rahulikum.

Kui tehisintellekt on juba valmis, on selle ohtude pärast muretsemiseks liiga hilja. Ohutuse kindlustamiseks võib vaja minna 20-30 aasta jagu teadustööd. Louisville’i Ülikooli arvutiteadlane Roman Yampolskiy rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mis teda tehisintellekti arendamise puhul kõige rohkem muretsema paneb ja milles tehisintellekti ohtude skeptikud eksivad.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president Kristina Mering leiab, et inimestel on palju head tahet, aga see ei saa alati kokku teadusliku infoga. Sääraselt tegutsedes langetatakse otsuseid, mis ei tee nii palju head kui võiks.

Heategevuse puhul sageli ratsionaalsust esimeseks ei seata. Arvatakse, et pole oluline, kuhu annetad, peaasi, et üldse annetad. Vabariigi Presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar nii ei arva.

Inimtasemel või isegi võimekama tehisintellekti loomise osas on palju ebakindlust. Sellest hoolimata muretsevad mõned teadlased selle võimalik ohtude pärast.

Kuidas peaksin mina elama ja mida peaks ühiskond tegema? Nendele küsimustele vastab utilitarismi filosoofia üheselt: õige on teha seda, mis toob kõige rohkem kasu. Selleks on vaja hinnata tegude tagajärgi. Filosoofid Katarzyna de Lazari-Radek ja Peter Singer on kirjutanud kokkuvõtliku raamatu utilitarismist – filosoofiast, kuidas on õige elada.

Iga päev surevad inimesed ravitavatesse haigustesse, kannatavad miljardid loomad tööstusfarmides ja meie planeedile on kõrged riskid tuumarelvade ning muude uute tehnoloogiate poolt – kõige selle taustal tundub väga oluline annetada võimalikult kõrge mõjuga heategevustele.Oletame, et Sul on sada eurot üle ja Sa mõtled, kuhu seda raha annetada, et selle annetuse mõju oleks maksimaalne. Siin on mõned küsimused, mida endalt küsida enne, kui otsustad, kellele annetuse teed:

Eestis on kasutusel vanasõna: „Tee teisele seda, mida sa tahad et sulle tehakse.“ Oled Sa mõelnud kunagi selle peale, et Sina saad muuta maailma paremaks seejuures olles ise ka õnnelik? Tavaliselt on inimesed siis õnnelikud, kui nad saavad mingit kasu. Aga kas alati peab saama mingit kasu, materiaalset kasu? Sa võid ju osta kõige uuema Iphone, aga kas see teeb sind pikemas perspektiiviks õnnelikuks?