Nagu James Orbinski, arst, kes pidi Rwanda genotsiidi ajal tähtsuse järjekorras ravima oma patsiente, peame ka meie tegema raskeid otsuseid selle kohta, keda aitame ja keda mitte. See tähendab, et peame mõtlema, kui palju kasu saaksime erinevatest tegevustest. Kvaliteediga kohandatud eluaastad ehk QALY on meetod, mis laseb meid võrrelda erinevate tervist edendavate programmide tõhusust.

Saa tuttavaks efektiivse altruismi fänni Kristinaga, kelle nägu on tegelikult Eesti avalikkusele juba ammu tuttav, sest tema südikas pealehakkamine ja julged sõnavõtud loomade kaitseks pole ilmselt kedagi külmaks jätnud. Kristina on MTÜ Nähtamatud Loomad algataja ja Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagistrant. Meiega oli ta valmis jagama oma mõtteid efektiivse altruismi teemal.

Andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas on juba pikemat aega olnud kursis efektiivse altruismi liikumisega ning praktiseerib seda elustiili ka igapäevaselt. Uurisime, mida efektiivne altruism tema jaoks tähendab ja kuidas ta seda Eesti kontekstis mõtestab.

Julia Wise on sotsiaaltöötaja ning tema abikaasa Jeff Kaufman on tarkvarainsener. 2013. aastal oli nende ühine sissetulek pisut alla 245 000 dollari aastas, mis asetas nad sellega 10% USA jõukamate leibkondade sekka. Ometi kasutavad nad kõigest 15 280 dollarit aastas, s.o 6,25% nende kogusissetulekust (makse ja sääste arvestamata).

Kuidas saame maailma paremaks muuta? Efektiivne altruism julgustab inimesi sügavalt järele mõtlema, kuidas kasutada oma aega nii, et see tingiks suurima võimaliku muudatuse. Muidugi on parem midagi alustada või millegagi järjepidevalt tegeleda, kui pelgalt mõtiskleda ja mitte midagi teha. Allpool on lühike nimekiri sellest, mida efektiivsed altruistid teha saavad.

Inimesed näevad tihti enda ümber kannatusi, surma või ebaõiglust ning tunnevad samas kohe tungivat vajadust selle heaks midagi teha või viia ellu mingeid muutusi, et selliseid koledusi enam poleks. Samas on väga keeruline välja mõelda, mida siis täpselt teha tuleks ja kust otsast alustada.

Üks efektiivse altruismi (EA) filosoofia nurgakividest on erapooletuse põhimõte, mis ei luba teha eristust inimeste elude vahel. Kuna tegu on globaalse liikumise ja heategevusega, siis ei luba see endale vahetegemist lähedal või kaugel asuvate inimeste elude väärtuse vahel. See tähendab kõigi elude sama suurt olulisust ning väljendub hästi Singeri uppuva lapse näites.

Peter Singeri artikli taustal on oluline käsitleda seda, mida kutsutakse õnne ökonoomikaks, ning selle olulisust efektiivse altruismi liikumisele ja praktilisele rakendamisele. Teiseks tuleks lähemalt vaadata Kahnemani uuringu tulemusi, millele Singer viitab, ning hinnata, kas need on tõepoolest niivõrd positiivsed, nagu võiks tema artiklist järeldada.

Peter Singeri artikli taustal on oluline käsitleda seda, mida kutsutakse õnne ökonoomikaks, ning selle olulisust efektiivse altruismi liikumisele ja praktilisele rakendamisele. Teiseks tuleks lähemalt vaadata Kahnemani uuringu tulemusi, millele Singer viitab, ning hinnata, kas need on tõepoolest niivõrd positiivsed, nagu võiks tema artiklist järeldada.

“Me elame ajastul, mil inimesed võivad tunda, et nende elud on tühjavõitu ning tegevustel puudub sisu, mis tõeliselt loeb. Religioonist võõrdumine ja kommunismi kokkuvarisemine on jätnud alles vaid vaba turu ideoloogia, mille ainus sõnum on järgmine: tarbi ja tööta aina rohkem, et saaksid veelgi enam tarbida. Kuid isegi need, kes elavad materiaalselt heades tingimustes, ei ole oma eluga tihti rahul.” Austraallane, Princetoni Ülikooli professor Peter Singer kirjutab eetikast lähtuvast elustiilist ning globaalsest vastutusest.